Pärast I maailmasõda hakkas levima sürrealism ka kunstis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Alateadvuse jõude püüti spontaanse ehk automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis. Teosed valmisid vabalt ja idee tekkimisel maalides kollektiivselt ehk tervik pilti nähti alles lõpus. Nii kujunes välja ka sürrealismi vool eesotsas prantsuse kirjaniku ja ideoloogiga André Bretoniga. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsaimaks pidasid sugutungi. Nad tuginesid Sigmund Freudi poolt hallutsinatsioonide ja unenägude seletamiseks loodud teooriale. Breton, toetudes Freudi õpetustele, avaldas 1924. aastal oma arusaamise sürrealismist. Breton kirjutas, et see on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab
ameerikaliku ekspansioon. USA-st lähtus ka funktsionalistliku arhitektuuri uus laine - Euroopa purustatud linnades hakkasid ülesehitustööde käigus kerkima üleni klaasist välispindadega risttahukad. Peagi võttis USA-s isegi valitsus avangardi oma hoole alla ja tagas ka moodsale maalikunstile riikliku soosingu. Selleks ajaks oli Euroopast New Yorki saabunud sürrealistide rühmituse energiline tuumik eesotsas teoreetik André Bretoniga. Sürrealistide spontaanne mõistuse kontrollita eneseväljenduse nõue leidis Ameerikas soodsa pinnase. Ent Ameerika avangardsed kunstnikud osutusid otsustavalt abstraktsemateks kui Euroopast tulnud sürrealistid. Peatsed abstraktse ekpressionismi viljelejad arendasid edasi sürrealismi ideid, rakendades abstraktses maalikunstis järjekindlalt automatismi meetodeid. Automatism ise on spontaanne maalimisprotsess, mis peab toimuma alateadvuslikult ja mille puhul
jaseoses sellega kõige ameerikaliku ekspansioon USA st lähtus ka funktsionalistliku arhitektuuri uus laine Euroopa purustatud linnades hakkasid ülesehitustööde käigus kerkima üleni klaasist välispindadega risttahukad. Peagi võttis USAs isegi valitsus avangardi oma hoole alla ja tagas ka moodsale maalikunstile riikliku soosingu . Selleks ajaks oli Euroopast New Yorki saabunud sürrealistide rühmituse energiline tuumik eesotsas teoreetik André Bretoniga. Selle kunstivoolule iseloomulik kujutus või väljenduslaad on ideelis kunstiliste iseärasuste Kogum: väljend "kunstivool" on tarvitusel kindlapiirilisema ja laiaulatuslikuma eriilmelise kunstiperioodi või suundumuse märkimiseks; kunstivoolu ja stiili piir on aga tihti ebakindel ning tunnetuslik kunstikirjanduses kasutatakse neid väljendeid ka sünonüümidena (sama sõna pideva kordumise vältimiseks). Jackson Pollock (1912-1956)
annaabi.ee 
