temp. ja rõhk. (savikilt, vilgukilt, gneiss) kontakmoone- magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid. (marmor, kvartsiit, sarvkivi) purustusmoone- leiab aset murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel. (hõõrdebretša, müloniit) 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit, bretša Basalt- kristallidest koosnev musta värvi kivim, mis on tardunud ränivaesest magmast. Graniit- ränirikkast magmast tekkinud kivim. Koosneb punaka kaaliumipäevakivi, valkja naatriumi- ja kaltsiumipäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest. Kristallid on suured, sest nad on moodustunud magma aeglasel jahtumisel. Pimss- laavavahu tardumisel tekkinud hästi kerge kivim (ujub veepinnal), millest on palju augukesi ja õõnsusi.
Vooderdusplaadid. Need on mõeldud eelkõige välisseinte katteks. Vahel kasutatakse ka siseseinte katteks. Vooderplaadid valmistatakse enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid liimitakse seintele. Paksud plaadid kinnitatakse metallklambritega. Põrandaplaadid. Neid tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Tehakse: täiskiviplaate, mosaiikplaate, bretša-plaate. Mosaiikplaadid tehakse killustikust ja tsementmördist. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirjuid plaate. Bretšaplaatide tegemisel kasutatakse ära õhemate dolomiitplaatide saagimise ajal purunenud tükke. Plaaditükid laotakse tsementbetoonalusele ja pressitakse kokku. Nii saadakse suuremustriline plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse seal, kus põrand peab olema vee- ja kulumiskindel. Neid tehakse
annaabi.ee 
