germaani hõimude ulatuslik sissetung hunnide survel Lõuna- ja Lääne-Euroopasse ning Põhja-Aafrikasse. Alarichi (loe aalarih) juhtimisel laastasid läänegoodid Makedoonia ja Kreeka ning tungisid Itaaliasse. 410. a jõudsid kuningas Alarichi väed Rooma alla, tungisid linnas elanud orjade abil linna ja rüüstasid kolm päeva suurimat antiiklinna, kust oli aastasadu valitsetud peaaegu kogu tsiviliseeritud maailma. Tervelt 797 aastat, Brennuse gallide rünnakust saadik, polnud Rooma tänavaid tallanud võõra vallutaja jalg. Gootide saak oli tohutu, kristlastest röövlid säästsid ainult kiriku vara. Pärast Alarichi surma rajati lühiaegsed läänegootide riigid Lõuna-Prantsusmaa (kuni 507. a) ja Hispaania (kuni 711. a) aladele. Liikvele läksid ka teised germaani hõimud. Hunnidest aetuna tulid nad hõimude kaupa Lääne-Rooma riigi aladele ja keisritel ei jäänud üle muud kui sellega leppida.
esinesid võrdsete partneritena. Sellega seadustati Rooma suhteline domineerimine Laatsiumis. 451 ja 450 oli ametis kaks järjestikust 10-liikmelist komisjoni (decemviri) seaduste üleskirjutamiseks: pandi kirja 12 tahvli seadused. 406 396 nn III Veji sõda: roomlased diktaator Camilluse juhtimisel vallutasid 10- aastase piiramise järel Veji linna. 390 Gallide sissetung Itaaliasse. Rooma vägi purustati Allia lahingus ja gallid Brennuse juhtimisel rüüstasid Roomat. Kapitoolium jäi vallutamata (haned päästsid Rooma) ning gallid lahkusid pärast suure kontributsiooni nõudmist. Gallide sissetungi järel teravnes sisevõitlus patriitside ja plebeide vahel, eelkõige võla ja maaomandi küsimuses. 367 sätestati (Liciniuse ja Sextiuse seadustega): - et tasutud võlaprotsendid arvestatakse võla kustutamiseks, - määrati ülempiir ager publicuse valdamisele, - määrati, et üks konsulitest olgu plebei.
annaabi.ee 
