geograafias. Muuhulgas on tihti räägitud ka instrumentidest ja asukoha määramise meetoditest jms, mida on geograafiatunnis tihti vähemalt põgusalt puudutatud. Samuti räägiti nii mitmestki (loodus)tegurist, millest tunnis on palju juttu olnud näiteks passaattuultest, laiuskraadidest ja hoovustest. 10. Kokkuvõttes tekitas raamat siiski suhteliselt suurt hämmastust kõige üllatavam oli näiteks iiri munga Brendani hüpoteetiline reis Ameerikasse, kes tegi seda mõne kerge laevaga. Raamat pani ka tihti mõtlema selle peale, kui suur on siiski inimkonna tahe leida uusi kohti ja uusi maid ning avastada. Ülimalt huvitavad olid ka meresõiduinstrumentide, vahendite, loogikate jms kirjeldused. Midagi otseselt ebahuvitavat või igavat selles raamatus justkui ei olnudki.
Teispoolsusesse satuvad ka täiesti tavalised korralikud inimesed, keda nt mingi kena neiu kutsub (mitte nagu kritsluses halvad inimesed satuvad põrgu), tavaliselt on halva lõpuga sellised lood. Jutte on kahte sorti: echtrae ja imram (immram). Echtrae puhul külastavad inimesed kaugeid maid, mis on mere taga, keset maad või neid varjab udu vmt. Imram räägib meresõidust ühele või mitmele saare, mis on inimasustusest kaugel (teispoolsuses) (nt Brani meresõit; Navigatio e Püha Brendani reisid). Mõnedes koolkondades seostatakse neid kohti praegugi ajalooliste kohtade ja sündmustega. Sidh esmane tähendus on inimkätega valmistatud kääpad, mida on Iirimaal sadu. Need ,,haldjakünkad" on ümara põhiplaaniga, lameda laega, mõnikord kividega ümbritsetud. Need võivad olla seotud surnutega vvõi kaitseotstarbelised. Nendega seotud palju uskumusi. Talumehed vältisid karja laskmist sidhide alale ja isegi sinna viivaid radu
säiliks. Kaasas oli ka hapendamata leib. Joogiks oli vett, õlu või hapupiima. Viikingid ei kasutanud kaarte ega ilmselt ka kompassi. Neil oli palju teadmisi, kuidas määrata õiget suunda. Põhiliselt määrati asukohta tähtede ja päikese järgi. Samuti jälgiti mere värvust, lainete liikumist, tuulesuunda ja –kiirust, lindude käitumist. Viikingid tundsid maa lõhna, kui nad olid maismaa läheduses. MERERETKED,MIS MUUTSID MAAILMA -Püha Brendani imepärane reis Iiri munk ületab väikese nahklootsikus Atlandi ookeani umbes 530 pK -Islandi saagad Eerik Punasest ja Leif Eriksonist Norrakad randuvad Ameerika mandril sadu aastaid enne Kolumbust 982-1000 pKr -Madoc ab Owen Gwyneddi reis üle Atlandi Walesi vürst kuulutab Ameerika enda omaks umbes 1170 -Epohhi loovad reisid Mingi dünastia ajal Neli suurt Hiina armaadat seilavad maailma ookeanidel 1415-1421 -Henrique Meresõitja koloniseerib saari Atlandil
annaabi.ee 
