võit, millega hispaanlased võisid varauusajal uhkustada. Rootslased olid sunnitud Lõuna-Saksamaalt taanduma. 4. Prantsusmaa sõda(1635-1648)- Prantsusmaa, mis oli kogu sõja vältel protestante rahaliselt toetanud, astus 1635. aastal nende poolel avalikult sõtta. Ühtlasi tähendas see uue Prantsuse- Hispaania sõja (1635–1659) vallandumist. 1636. aastal tungisid Hispaania väed Flandriast Prantsusmaale, ohustades Pariisi. Prantslased vallutasid Reini paremal kaldal Habsburgidele kuuluva Breisachi kindluse, lõigates sellega ära Hispaania ühendusteed, ning tungisid 1640 Madalmaadesse. Prantslasi toetasid samal ajal Portugalis ja Kataloonias alanud Hispaania-vastased liikumised. Edu saatis taas ka rootslasi: 1641. aastal võtsid nad kindral Banéri (1596–1641) juhtimisel ette julge rünnaku üle jäätunud Doonau, üritades Regensburgis vahistada keisri koos riigipäevaga. Perioodi suuremaid lahinguid peeti 19. mail 1643 Põhja-Prantsusmaal Rocroi all, kus prantslased purustasid
Selle vastu seisid aga Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsuse sõda. Sõja neljas ja viimane periood (163548) kannab Prantsuse sõja nime. Prantsusmaa, kes oli kogu sõja vältel protestante rahaliselt toetanud, astus nüüd nende poolel avalikult sõtta. Ühtlasi tähendas see uue Prantsuse-Hispaania sõja (163559) vallandumist. 1636. aastal tungisid Hispaania väed Flandriast Prantsusmaale, ohustades Pariisi. Prantslased vallutasid Reini paremal kaldal Habsburgidele kuuluva Breisachi kindluse, lõigates sellega ära Hispaania ühendusteed ning tungisid 1640 Madalmaadesse. Prantslasi toetasid samal ajal Portugalis ja Kataloonias alanud Hispaania-vastased liikumised. Edu saatis taas ka rootslasi: 1641. aastal võtsid nad kindral Banéri juhtimisel ette julge rünnaku üle jäätunud Doonau, üritades Regensburgis vahistada keisri koos riigipäevaga. Selle perioodi suuremaid lahinguid toimus 19. mail 1643 Põhja-
annaabi.ee 
