Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne
mida kunstnik saladuse all mõtles. Savi peale oli tehtud rätiku kõrtsud ja lohud, mis muutsid kuju tõesemaks. Lähedalt vaadates oli kõik väga kena ja ilus aga eemalt tundus nagu oleks tegu ühe suure ümmarguse kiviga. Kuna need savikujundid minu peas küsimusi tekitasid ja huvi äratasid, jäi need väga hästi meelde. Kuna Marget Tafeli ja Viive Väljaotsa keraamilised objektid tekitasid minus tugevalt huvi, jäid Tamara Breideksi maalid minu silmis tahaplaanile. Tema poolt oli näitusel tsükkel nimega ,,Videvik," millele kunstnik oli kujutanud puud ja pannud need õõdsuma, mis tekitas pildile ka tuule. Breideks kasutas enamast rohelisi, pruune ja siniseid toone, mis tema kunstiteosed pehmeks ning kohevaks muutsid. Samas väljendas autor ühe värviga erinevaid meeleolusid. Kord oli roheline rahu ja vaikuse sümbol, kuid järgmisel pildil näitas süngust ja kurbust. Meeldejäävaim oli ,,Viimane lumi"
annaabi.ee 
