Silla kogupikkus on 111 m ning püloonide kõrguseks on 10,4 m. Kandetrosside ripe on 8 m ja silla jalgtee on vertikaalse paraboolse kõverusega ning 1,5 m tõusuga (Idanurme & Idnurme 2007). Silladeki laiuseks on 3 meetrit, et seda saaksid vajadusel kasutada kiirabi- ja politseiautod, teistele mootorsõidukitele on sild suletud (Tootsen 1998 b). Hoolimata keelust on ikka leidunud rikkujaid, kes autoga üle silla sõitnud. Autoliikluse takistuseks on rajatud nii valle kui metallist tõkkeid (Breidaks 2002). Mõned saareelanikud on soovinud silla ümberehitust, et võimalik oleks autoga üle sõita. Kohalik elanik Silja Suija aga on selle vastu ja ütleb, et kui sild oleks avatud ka autodele, siis hakkaks suve perioodil autodega poolsaarele suvitajad voorima. Linnavalitsusel silda ümber ehitada ei ole plaanis (Suviste 1999). Roosisaare sillast rääkides ei saa mainimata jätta Roosisaart. Roosisaar on poolsaar Võrus, mis eendub Tamula järve kirdekaldal (Vikipeedia, Roosisaar)
drastiliselt üksteisest erinev, oleks kindlasti vaja muuta territoriaalset jaotust. Haldusreformi vajadust on rõhutanud ka Mart Laar intervjuus Võrumaa Teatajale. Samuti peab ta väga oluliseks eurole üleminekut. Mart Laar ütleb, et euro on meie julgeolekule sama oluline, kui oli omal ajal NATO-sse pääsemine ja see tuleks püstitada eesmärgiks, millele allutatakse kõik teised eesmärgid ja valimislubadused (Breidaks, 2008). Arvan, et eurole üleminek on oluline. Kuigi inimesed eurole üle läinud riikides on täheldanud elu kallinemist on tugevam integreerumine Euroopa Liiduga meile kasulik. Veel üks aspekt Reformierakonna ja Andrus Ansipi nõudmisel koalitsioonilepingusse võetud kohustus – füüsilise isiku tulumaksu järkjärguline alandamine. Üldiselt arvan, et Eesti peaks tegelikult võtma suuna astmelise e proportsionaalse tulumaksu kehtestamise poole, nagu on see paljudes Euroopa riikides