Õpib palju eakaaslastelt.( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapsepõlve põhiloomus on muutunud viimaste generatsiooniga. Minevikus oli lapsepõlv muretu, struktureerimata ja järelvalveta periood, mil enamus lastel lubati mängida terve päev. Enamus päevast pühenduti aktiivsele mängule. Sellises lapsepõlves tuli saavutada edu kas muusikas, spordis, tantsimises või karates. Koolijärgsed klaveritunnid ja ujumine oli nii laste kui vanemate jaoks ebaoluline ja koormav. Breggin kirjeldas eelmise generatsiooni tüüpilist lapsepõlve kui aega, kus lapsed ei veetnud suurt osa toas tegemas istuvaid tegevusi nagu videomängud, jututoad ja teleka vaatamine. Enamik tänapäeva laste aktiivsetest välistegevustest on täiskasvanute poolt planeeritud ja järelvalvatud. Eelmise lapspõlve definitsiooni järgi oli ratta äravõtmine terveks päevaks suur karistus, mis didstsiplineeris.Tänases mõistes on ratta selga sundimine samaväärne karistus. 18
Seepärast pole ime, et mõned konservatiivsed 30 õpetajad, kellel on laste allumatusest kõrini, saadavad lapsi lastepsühhiaatrite ja perearstide juurde, kus kirjutatakse neile välja ritaliini( rahustit)." Kui aus olla, on siiski mõned psühhiaatrid, kes avalikult taunivad ritaliini tarbimist. ,,Ritaliin ei korrigeeri biokeemilist ebakõla ta põhjustab seda", teatab meditsiinidoktor Peter R. Breggin. Ta väidab:"ADHA on vaieldav diagnoos, millel teaduslik meditsiiniline alus praktiliselt puudub. Kui lapsevanem, õpetaja ja arst loobuksid täiesti sellest diagnoosist ja keelduksid seda lastele määramast, leiaksid nad palju mõttekaaslasi". Ei ole olemas mingeid tõendeid füüsiliste anomaaliate kohta laste ajudes ega kehades mida pidevalt diagnoositi, kui ADHD-el pole täheldatud mingeid keemilisi kõrvalekaldeid ega ,,sassis juhtmeid" (Virtue.D. 1999: 171).
annaabi.ee 
