Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus
väiksem on laps, seda enam vajab ta pidevat järelevalvet. Hoolitsuse vormid Tõeline hoolitsus on hoolimine lapse olemuse ja tema vajaduste täitmise eest. Seda pole vaja ära teenida, laps ei pea seda tagasi maksma ülipüüdlikkuse ja kuulekusega. Hoolitsemine on kogu tegevus, millega kantakse hoolt pehmete vajaduste eest: armastus, puudutus, soojus, tähelepanu, toetus, stimuleerimine, äratundmine ja reageerimine (Clarke, Dawson, Bredehoft 2008). Oma raamatus "Millal saab küllalt?" kirjeldavad nimetatud autorid erinevaid viise, kuidas lapse eest hoolitsetakse. 1) K e h t e s t a v ja toetav h o o l i t s u s on positiivne viis hoolitseda, pakkuda tingimusteta armastust ja soodustada lapse arengut. Kehtestava hoolitsuse korral otsustab lapsevanem, millist hoolt, tuge ja võimalusi laps vajab. Väikeste laste eest hoolitsetakse kehtestavalt. Me ei oota, kuni nad on külmast sinised, enne kui neile riided selga paneme.