Behring, E.v. (uusaeg, XIX saj) koos Kitasatoga valmistas 19.saj lõpul esimese seerumi difteeria vastu. Bourgelat, C. (uusaeg, XVIII saj) 1712-1779.a. Oli jurist -> läks sõjaväkke -> töötas tallmeistrina -> oli ratsakooli direktor -> andis välja raamatu -> lõi Lyoni kooli 1762 -> lõi Alfort'i kooli 1765. Kooli pidi looma, sest veiste katk möllas, hobused sõjaväes haigestusid + sõjakool, mis tõstis hobusearstimise prestiizi. Sai tutvuste kaudu rahad, rajas koolid. Brauell, F. (uusaeg, XIX ja XX saj algus) 1807-1882.a. üks mikrobioloogia rajajaid. Leidis verest siberi katku kepikesed. Tegutses Tartus. Uuris kabja ehitust ja kasvu, suguelundite lihaseid. Cheiron (antiikaeg, Vana-Kreeka) kentaur, meditsiini, eriti vm sümbol. Columella (antiikaeg, Vana-Rooma) I saj pKr. Kõige tunnustatud vetspets. Oskas nii teooriat kui praktikat. Kirjutas põllumajandusest 12-köitelise teose. Tema õpetusi kasutati keskaja lõpuni. Cuvier, G
lüsosüümi. Tegemist on ensüümiga, mida leidub süljes, pisarates ja kanamunas. Vastav ensüüm mõjub osadele bakteritele antimikroobselt. Robert Gallo identifitseeris esimesena inimesel immuunpuudulikkust põhjustava viiruse (HIV). Mikrobioloogia areng Eestis sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudist (TVI) ja Tartu Ülikoolist (TÜ), kus kujunes välja patogeensete mikroorganismidega tegelev veterinaarne ja meditsiiniline mikrobioloogia. · Friedrich Brauell tõestas põhjusliku seose siberi katku tekitaja ja siberi katku haigestumise vahel. · Voldemar Gutman (TVI) võttis esimesena kasutusele tuberkuliini veiste tuberkuloosi kindlaks määramisel. · Otto Kalning ja Christopher Hellmann (TVI) töötasid esimesena maailmas välja malleuse diagnostikumi -- malleiini. · Johan Georg Noöl Dragendorff asutas (1888. a) TÜ farmaatsia instituudi juurde sanitaarjaama, mis oli ainulaadne kogu Venemaal
annaabi.ee 
