midagi muud kui riiklik õigus. 7. Riikliku õiguse puhul on osa loomulik õigus, osa seadustatud201. Loomulik on see, mis on kõikjal ühtmoodi jõus ja ei sõltu ühest või teisest arvamusest. Seaduslik aga ei erine alguses ühes või teises suhtes, kui aga on kehtima pandud, siis erineb, näiteks ühe miina maksmine lunarahaks 202 või kitse, aga mitte kahe lamba ohverdamine. Edasi, need seadused kehtivad igal üksikjuhul, näiteks Brasidase auks ohverdamine 203 ja rahvakoosoleku otsuseid puudutav. Mõnedele näib, et kogu õiglus ongi selline 204, kuna loomulikuna ta ei muutu ja on kõikjal ühtmoodi jõus, nagu ka tuli kõrvetab nii siin kui pärslaste juures, õiglusse puutuva puhul näevad nad aga muutusi. See pole aga alati niiviisi, vaid ainult teatud määral, ja jumalate keskel ilmselt üldse mitte.
ateenlased ei suutnud. Maismaarünnak Sparta liitlase Teeba vastu lõppes lüüasaamisega Delioni lahingus (424. a.) ja väikese salgaga läbi Kreeka Egeuse põhjarannikule suundunud Sparta väepealik Brasidas kallutas sealseid ateena liitlasi lahku lööma. Seda takistada püüdnud Kleon sai Amphipolise linna juures peetud lahingus lüüa ja langes, nagu ka tema vastane Brasidas (422. a.), ning mitmed linnad, sealhulgas Amphipolis, läksid Sparta poole üle. Kleoni ja Brasidase surma järel pääsesid mõlemas leeris võidule rahumeeleolud ja 421. a. sõlmiti ateenlase Nikiase pingutuste tulemusel 50 aastaks rahu nn Nikiase rahu. Ateenlaste sõjaretk Sitsiiliasse. Nikiase rahuleping jäi täimata, sest Sparta liitlased polnud nende selja taga kokku lepitud tingimustega nõus. Ateenas tõusis tol ajal esile aristokraatlikku päritolu kuid demokraadina esinev riigimees Alkibiades (Periklese sugulane ja hoolealune), kes võttis
annaabi.ee 
