--------------- --------------- --------------- ------------------- -------------------- -------------------- Joonis 6. Hanoi tornid Möödunud sajandil oli see üks populaarsemaid seltskonnamänge. Tôsta kettad vardalt a vardale c, kasutades b-d (vt. joonis 6): korraga tohib liigutada ainult üht ketast -- suvalise varda tippketast; ketast tohib asetada ainult vardale; suurem ketas ei tohi sattuda väiksema peale. Legend räägib, et Bramah' kloostris on 3 elevandiluust varrast, millel asub 64 kuldketast. Buda mungad tôstavad ülaltoodud reeglite järgi vahetpidamata kettaid ühelt vardalt teisele. Kui kôik kettad on jôudnud viimasele vardale, saabub maailma lôpp. Kas probleem vastab "tunnusjoontele"? (1), (2) ja (3) ilmselt klapivad. (4): kas vôime tagada ülemineku (n - 1)-lt n-ile? Näide. n = 5 (vt. joonist 6): kui tôstame n - 1 ketast a-lt c kaudu b-le, saab tôsta 1 ketta a-lt c-le ja 4 ketast b-lt a kaudu c-le
Benz kolmerattaline auto 1886 - G.Daimler neljarattaline auto 1888 - prantslane Emile Roger ostab I auto (Daimlerilt) 1898 - Louis Renault I kinnise kerega auto (kabiiniga) 1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto 1926 - Citröen I teraskerega auto 1934 - esiveoga auto Citröen 1955 - I plastkerega auto Fiat 1980 - neljarattaveoga Audi AUTOOSADE TÄIUSTUMINE 1795 - J.Bramah hüdroajamid (pidurid) 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool 1841 - J.Whitworth ühtne keermestussüsteem 1859 - G.R.Plante pliiaku 1866 - W.Simens dünamo 1876 - G.Daimler karburaator 1881 - W.Simens sidur 1895 - Michelini ja Dunlopi kummid (õhkrehvid) 1902 - R.Bosch magnetsüüde 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur 1893 - W.Maybach, D.Banki täiustatud karburaator
Üsna samasuguse tulemuseni jõudis ka ameeriklane John Cokhutt (1783). Lõpliku lihvi pudeldamismenetlusele andis 1784 laevamaakler Henry Cort. Nuputati teistegi võimaluste kallal. Tiigelraua saamise lahendas silmaarstist kellassepp Benjamin Hunstman, kes 1740 asutas Sheffieldi lähedal vabriku kellavedrude tootmiseks. Algas rauatööstuse kiire areng, juurde tuli uusi rauatöömasinaid. Rootslane Christopher Polhem võttis raudlattide tegemiseks kasutusele soonvaltsid (1745). J. Bramah ehitas esimese hüdraulilise pressi (1797), hakates sellega tinast torusid suruma. Olukord keemias Metallide sulatamine viis edasi keemiat. Maapõuevarade kaevandamine tõi päevavalgele järjest uusi maake ning metalle: tsink, vismut, koobalt (sai nime mäevaimult koboldilt), nikkel. Metallide maagist eraldamise ja töötlemise võtted leiti kogemuslikult, piirjooni hakkas võtma keemia üldteooria
annaabi.ee 
