Ta muusika pani kõnelema oma keeles ja talle ainuomaste vahenditega., selleski osas olid Johannesel eeskujuks vanad meistrid. Helilooja muusika kulgemist on võrreldud loodusjõududega. Ajaloo üks võimsaim sümfoonik. Barhms oli 19. sajandi üks väljapaistvaim laululooja, tema lauludes avaneb melanhoolsem pool. 6. Slaid Johannes Brahms on sümfooniate koostamisel võtnud õppust paljudelt kuulsatelt heliloojatelt, näiteks Beethoven, tema enda sõber Schumann. Brahmsil on 4 sümfooniat ning neist viimane oli loodud vahemikus 1884-1885. 4. Sümfoonia on Brahmsi loomingust kõige täiuslikum. Keelpillidel on südamlik teema, see meloodia on tertsis ja sekstis (helirea kolmas aste/diatoonilise helirea kuues aste), mis on Brahmsi lemmikintervallid. Brahmsil oli haruldane mälu- Ta ei võtnud kontserditele noote kaasa, ta mängis peast. Brahms jättis jälje ka tänapäeva klaverimuusikasse, nt vaheldumisi paaris ja paaritute
Johannes Brahms (Hamburg 07. 05. 1833 03. 04. 1897 Viin) Esimese poole elust tegutses Brahms erinevates Põhja-Saksamaa linnades, alates 1863. aastast aga Viinis. Muusikalise algõpetuse sai Brahms isalt, kes oli linnamuusik. Teisme-eas õppis klaverimängu ja kompositsiooni Hamburgi juhtiva pianisti ja helilooja Eduard Marxeni juures. Kuna perekonna majanduslik olukord polnud kiita, tuli Brahmsil juba noorelt koos isaga kõrtsides musitseerida sealsete ansamblite jaoks tegi ta ka seadeid tuntud teostest. 1850. aastatel reisis Brahms Saksamaa erinevates linnades, kus esines nii solistina kui erinevates kammeransamblites. Kontsertreisidel tutvus ta ungari päritolu viiuldaja Joseph Joachimi ning heliloojate Ferenc Liszti, Robert ja Clara Schumanniga. Liszti muusikaliste ideede suhtes tundis Brahms vastumeelsust. See-eest kohtumine Schumannitega mõjutas oluliselt tema edasist
selleski osas olid Johannesel eeskujuks vanad meistrid. • Helilooja muusika kulgemist on võrreldud loodusjõududega. • Ajaloo üks võimsaim sümfoonik. • 19. sajandi üks väljapaistvaim laululooja, tema lauludes avaneb melanhoolsem pool. SÜMFOONIAD • Helilooja võttis õppust paljudelt kuulsatelt heliloojatelt, nagu näiteks Beethoven ja Schumann. • Johannes Brahmsil on 4 sümfooniat, nendest viimane on kõige täiuslikum. • Talle meeldis kasutada diatoonilise helirea kolmandat ja kuuendat astet. • Brahmsi mälu oli harukordne, ta mängis oma lugusid peast. KLAVERITEOSED • 3 sonaati kuuluvad vahemikku 1852-1853. • Tema sonaatides on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. • Samas on lugudes tunda ka noort mitmepalgelist Brahmsi.
Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes Schumanni ega Brahmsi ei sallinud. Ka oli ajalehti, kes Brahmsi nii kritiseerisid nagu ei oleks ta helilooja nimegi väärtki; tema mängud ja laulud leiti nii sandid olevat, et neist ei olla tarvis kõneldagi. Need ajalehed ütlesid koguni, et temal sugugi annet komponeerimiseks ei ole ja et parem oleks, kui ta laulude ja mängutükkide loomise koguni seisma jätaks.
Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes Schumanni ega Brahmsi ei sallinud. Ka oli ajalehti, kes Brahmsi nii kritiseerisid nagu ei oleks ta helilooja nimegi väärtki; tema mängud ja laulud leiti nii sandid olevat, et neist ei olla tarvis kõneldagi. Need ajalehed ütlesid koguni, et temal sugugi annet komponeerimiseks ei ole ja et parem oleks, kui ta laulude ja mängutükkide loomise koguni seisma jätaks.
Remny kavas oli palju Ungari tantse, mida Brahmshiljem kasutab oma loomingus. 1853 esimene kontsertreis. Kontsertreis viis ka Hannovesisse kus tutvub Joseb Joachimiga. See tuippviialdaja ja muusikaärimees pakub Brahmsile omakorda koostööd. Katkestanud löepingu Remnyga ja viies lõpuni vaid ühe kontserti sõlmis ta uue lepingu Josepiga. Peale pikka kohtupriotsessi asub Remny täielikult kõrvale. Peagi kohtub Düsseldorfis R. Schumanniga, seegi kohtumine osutub viljakaks. Algab Brahmsil ka soolopianisti karjäär. 1854. aastal võtab kontserttegevuses aja maha. Suundub Düsseldorfi pidas vajalikuksolla toeks Schumanni perekonnale, sest naisel on raske taluda mehe süvenevat haigust. Järgneb tööperiood. Datmoldis õukonna muusikadirektoori . See kestab 2 aastat. Samal ajal annab edasi ja kirjutab muusikat. 1862. aastal suundub Viini. Seal tunneb tõelist muusikalist vaimustust ning erilist inspratsiooni tulva
annaabi.ee 
