6. Nimetage neli peamist veedat: "Rigveeda", "Atharvaveeda", "Jadzurveeda", "Samaveda" 7. Kuidas kutsuti "Metsaraamatuid" ja "Istungeid" sanskritipäraselt? "Aranjakad" ehk "Metsaraamatud". "Upanisadid" ehk "Istungid". 8. Kuidas kõlab "Ma olen brahman" sanskriti keeles? aham brahma asmi ("Ma olen brahman") 9. Mida tähendab " tat tvam asi" ? tat tvam asi ("sina - aatman - oled Tema brahman") (Varasemates upanisadides on kesksel kohal õpetus Brahmast kui loovast jumalast, ülimast olendist mille manifestatsiooniks on kogu maailm, samuti õpetus brahmanist kui absoluutsest maailmahingest ja aatmanist kui subjektiivsuse ja individuaalsuse algest, elusolendi muutumatust põhiolemusest, tema hingest. Keskseks mõtteks on brahmani ja aatmani samasus ehk objekti ja subjekti, maailma ja indiviidi samasus) 10. Kuidas nimetatakse hinduismi vaimse tegevuse põhieesmärki?
jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana. Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades puudusid või olid väheolulised. Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab peajumal ja maailma looja. Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest Maa peal (avatara). Visnu tähtsaimad avatarad on Krisna ja Rama. Visnu avataraks peetakse Buddhat. Kui rita satub ohtu kehastab Visnu end avataradena. Esimesed avatarad ei ole antropomorfsed. Veedades ei mainita jumal Sivat. Sival on ambivalentne olemus: purustav ning taasloov. Seda kujut ette Siva tantsuga
teises elus sõltub tema tegudest. See on karma seadus- teo ja tagajärje seadus. Hindu jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. 11 Jumalakäsitlus hinduismis 1. Filosoofiline suund- väga haritud hindule. Tegeletakse maailma tasakaaluprobleemidega 2. On monoteistlik usund- haritud. On üks jumal looja BRAHMA. Kõik teised jumalad on Brahma kehastused, kes aitavad inimestel jõuda arusaamiseni brahmast kui ainujumalast 3. On polüteistlik religioon- tavahindule 11.1 Tähtsamad jumalad Vastavalt sellele, millist jumalat usutakse jaguneb kahte põhilisse voolu I. Višnuism Austatakse jumal Višnut, kes on maailma alalhoidja, inimeste abistaja ja sõber. Tähtsamad on: Krišna ja Rama. Višnu naiselik täiend e abikaasa on Lakšmi- õnnejumalanna. Tuntud on ka ahvijumal- HANUMAN- abiline. Märgiks kolm