India praegugi valitsev usund (üle 650 milj järgija) – hinduism – on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Umbes 1500 eKr Indiasse tunginud sõjakate aarjalaste usundit nimetati nende pühade raamatute järgi veedade usundiks, mis oma olemuselt oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Aarjalased püüdsid saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Hinduismi kujunemise teiseks etapiks oli brahmanism. See oli preestrite (brahmaanide) keskne ohverdamisreligioon, mille eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus läbi pidevate ohvritoimingutel tekkiva imeväe abil. Arvati, et jumalad võtavad ohvriloomade liha söömisest osa. Hinduism kujunes lõplikult välja I at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. 4.2. Veedad ja hinduismi jumalad: Hinduismi pühakirjad või pühad raamatud veedad (sanskriti k veda –
5.2.2 Tähtsamad keelkonnad Paremini on uuritud järgmised keelkonnad: • Indo-Euroopa keeled • Uraali keeled • Altai keeled • Semiidi-Amiidi keeled Hüpoteesi tasemel arvatakse, et Uraali keeled ja Altai keeled kuuluvad veel ühte suuremasse Uraali-Altai gruppi. See teooria ei ole aga seni eriti hästi ära tõestatud. Indo-Eoroopa keelkonda kuulub 11 keelerühma: 1. Indo-Iraani rühm • India — Sanskripti k. tekst u 200 a.e.kr Rigveda kasut brahmaanide e hin- duismi preestrite poolt, Bengali k, Hindi k (Pakistanis urdu k), mustlaste keel • Iraani — Soroastrismi pühatekst, Avesta kirjut, u 1000–600 e kr; Vana- Pärsia k, Pärsia k, Kurdi k, Afgaani keeled, Tad˘ziki k, Osseetide k 2. Kreeka rühm • Kreeka keel • Hali ja Romaani rühm — Ladina k on jälgitav 3. saj e kr.; vulgaarladina e ladina kõnek-st arenesid välja romaani keeled:
annaabi.ee 
