· Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmes kuuriast: o Kuurvürstide kuuria vürstiriikide esindajad, kellel oli õigus valida keiser o Vürstide kuuria üksikud Saksa riigi esindajad o Linnade kuuria esindajad vaba- ja riigilinnast · 1663 alates sellest aastast istus koos alaline Riigipäev, enne ei olnud alaline · Riigipäeva tähtsust vähendas Vestfaali rahuga tunnistatud osade riikide suveräänsus (iseseisev poliitika) Bradenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · Bradenburgi kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhem (nimega Suur kuurvürst) o Arendas põllumajandust, piimakarja pidamist ja aiandust o Turustamisvõimaluste loomiseks pani rõhku kanalite ehitamisele o Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle o Manufaktuuride kindlustaiseks oskustöölistega kutsus ta riiki hugenotte, kes olid põgenenud. o Lõi suure ja hea väljaõppega armee.
rääkides silmas eelkõige Austria valitsejat. 18. sajandi alguses oli välja kujunenud kaks keskset riiki - Preisimaa ning Austria. Preisimaa tõus: Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525, kui reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik. Alates 17. sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla, nende valdused koosnesid paljudest üksteisest eraldatud aladest Oderi ja Reini vahel. Bradenburgi nimekaim valitseja oli suureks kuurvürstiks kutsutud Friedrich Wilhelm (valitses 1640-1688), kelle valitsusajal ehitati pealinn Berliin, rajati kanaleid, loodi tugev armee nind Prantsusmaal taga kiusatud ja Saksamaale ümber asustatud hugenottidega edendati tööndust. Suure kuurvürsti poeg Friedrich III (valitses 1688-1713) kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all kuningaks. Friedrich I võttis keisri võimu alt välja jääva Preisimaa kuninga tiitli. Friedrich Wilhelm I:
annaabi.ee 
