16.sajandiks omandas üha enam tähtsust aluskleit, mis muutus naiste garderoobi tähtsaimaks elemendiks. Olulisim uuendus rätsepakunsti vallas oli aga kindlasti võruseelik, algselt küllaltki ahta siluetiga abivahend, mis hoidis seelikuosa kehast eemal ning leidis esmakordset kandmist Hispaania õukonnas 1468.aastal. Selle moe levimisel teistesse riikidesse hakkasid võruseelikud laiust juurde saama. Prantsusmaal sai laiem, bourrelet`ks nimetatav variant populaarseks 1530.aastal. Võruseelikud panid kostüümi seelikuosa hoogsalt liikuma, hoogu andsid juurde kandja kõrged kontsad. Seelikuvõrusid tehti pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest ning õmmeldiriidega üle. Käibel oli 3 erinevat tüüpi: hispaania kitsas, prantslannade trummikujuline ning kolmanda variandina kellukesekujuline võruseelik. Uus mood tõi kaasa kangakulu suurenemise ning muutis naised senisest palju rohkem ruumi
16.sajandiks omandas üha enam tähtsust aluskleit, mis muutus naiste garderoobi tähtsaimaks elemendiks. Olulisim uuendus rätsepakunsti vallas oli aga kindlasti võruseelik, algselt küllaltki ahta siluetiga abivahend, mis hoidis seelikuosa kehast eemal ning leidis esmakordset kandmist Hispaania õukonnas 1468.aastal. Selle moe levimisel teistesse riikidesse hakkasid võruseelikud laiust juurde saama. Prantsusmaal sai laiem, bourrelet`ks nimetatav variant populaarseks 1530.aastal. Võruseelikud panid kostüümi seelikuosa hoogsalt liikuma, hoogu andsid juurde kandja kõrged kontsad. Seelikuvõrusid tehti pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest ning õmmeldiriidega üle. Käibel oli 3 erinevat tüüpi: hispaania kitsas, prantslannade trummikujuline ning kolmanda variandina kellukesekujuline võruseelik. Uus mood tõi kaasa kangakulu suurenemise ning muutis naised senisest palju rohkem ruumi