Näitkes üheksandal novembril 1413 aastal ,Poliitilne de Limbourg, sulane de chambre de monseigneur valab ta nendest kujud (Limbourgidest). Toapoiss tegi selle kingituseks selle eest, et Limbourg oli talle väga meeldiv isik. Ja toapoiss võis jätkata nende juures oma tööd. Dokumendid alates 1408. ja 1409 aastast tunnistavad, et erilised suhted oli Dukeil Limbourgidega. Duke osales ka chateau at Etampeis , kaheksaaastane tüdruk Bourgesis nimega Gillette la Merciere. Duke ema on sellele vastu, ta soovis, et Duke abielluks noore saksa maalikunstnikuga. Kuningas Charles VI võis sekkuda, et vabastada noor tüdruk. Aga on dokumendid mis näitavad, et Paul de Limbourg tõepoolest abiellus hiljem Gillette la Mercierega. Veel üks märga nende erisuhtele on dokument 1434 aastast, mis on seotud kinnisvara ja Bourgesiga. Dokument oli kirjutatud varasemale omanikule, Dukesi kunstnikule, Pol natif du pais d`Alemaigneile (elas Saksanaal)
Peamiselt ehitatakse Saksamaal losse, millest olulisim on Heidelbergi loss, kuid ka mitmeid kodanlikke hooneid (nt Kölni raekoda). (Vaga 2004: 520) BÖÖMIMAA KUNST Sarnaselt Prantsusmaaga, saab juba 14. sajandil alguse eelaimdused tulevast renessansist ka Böömimaal, millest arenes edasi renessanss. Selle 50 aasta jooksul, mis jäid Jean Pucelle’i innovatsioonide ja Internatsionaalse stiili tekkimise vahele Pariisis, Dijonis, Bourgesis ja Angersis, arenes välja uus oodatud kunstivool Böömimaa pealinnas Prahas. Selle algatajaks oli Charles IV (1316-1378), kelle eesmärgiks oli muuta räämas Slaavi linn valgustatud õukonnakeskuseks, rivaaliks teistele Euroopas. 1323. aastal saadeti Charles Pariisi, Charles IV Valois’ õukonda, kus noor prints sattus Prantsuse õukonnast nii suurde vaimustusse, et ta õppis ära viis keelt ja muutis oma böömipärase nime Wenceslaus IV Charles IV’ks. Lisaks abiellus
illusionisti raamatud, illusiooniaparaadid, kellad ning tööriistad. 1971. aastal anti Prantsusmaal, sealsete suurmeeste sarjas välja Robert-Houdini postmark (Lisa 5). Siiani sooritavad Robert-Houdini hauale Bloisis palverännakuid tänapäeva Lääne- Euroopa ja Ameerika illusionistid. Kuigi selles mängib kindlasti suurt osa reklaam palverändurile enesele, võib kahtlemata väita, et Houdini kuulsus ei ole kustunud. Robert-Houdini järgi on nimetatud tänavad Pariisis, Bloisis, Bourgesis ja Caenis, tema järgi võttis Ameerika põgenemiskunstnik Erich Weiss endale esinejanimeks Harry Houdini, mis tähendab nagu Houdin, lootes saada sama tunnustatuks kui prantslane. 3.2. Leiutised ja illusiooniautomaadid 1839. aastal demonstreeris Robert-Houdin oma saladuslikku kella (Lisa 6), mis oli valmistatud absoluutselt läbipaistvast kristallist, kuid nii, et mehhanismi polnud üldse näha. See käis ja jäi seisma ning näitas vajalikku aega pealtvaatajate soovil. Leiutis
annaabi.ee 
