Lucena ja hilisemad meistrid nagu Pedro Damiano Portugalist, Giovanni Leonardo di Bona, Giulio Cesare Polerio ja Giachino Greco Itaaliast ning Hispaania piiskop Ruy López de Segura hakkasid uurima avangut ja analüüsima lihtsamaid lõppmänge. 18. sajandil muutus kandvaks jõuks males Prantsusmaa. Kaks kõige tähtsamat Prantsuse meistrit olid helilooja ja muusik François-André Danican Philidor, kes avastas etturite olulisuse strateegias ja hiljem Louis-Charles Mahé de La Bourdonnais, kes 1834 võitis kuulsas matside seerias Iiri meistrit Alexander McDonnelli. Sellel perioodil olid maleelu keskusteks kohvikud Euroopa suurlinnades, näiteks Café de la Régence Pariisis ja Simpson's Divan Londonis. 19. sajandil arenes kiiresti organiseeritud maleharrastus. Loodi palju maleklubisid, maleraamatuid ja -ajakirju. Linnade vahel toimusid kirimalematsid. 19. sajandi ajalehtedes olid tavalised maleülesanded; tuntumad ülesannete koostajad olid
pikendatud. Veelgi kaugemal paistsid mõned tänavanurgad, mis rahvast kihasid, mõni häbipost teeristil või mõni jäänus Philippe Auguste'i aegsest tänavasillutisest, neist toredaisl kiviplaatidest tänava keskel, mis olid määratud ratsanike jaoks ja mis kuueteistkümnendal sajandil asendati viletsa kiviteega, mõni tühi tagahoov läbipaistva keerd-trepitornikesega, nagu neid tehti viieteistkümnendal sajandil ja nagu neid veel Bourdonnais' tänaval näha võib. Ja lõpuks lääne pool, Sainte-Chapelle'ist paremat kätt jõe ääres seisis Justiitspalee oma tornidega. Kuningaaiad Vanalinna läänepoolses otsas varjasid oma kõrgete puudega ülevedajate saarekest. Mis puutub jõesse, siis polnud Jumalaema kiriku tornide otsast teda kummaltki poolt Vanalinna näha: Seine oli kadunud sildade alla, sillad aga majade alla. 6 6 Kui pilk libises üle nende sildade, kus majade katused olid roheldunud ja vetcaurust
annaabi.ee 
