Nii muutusid olümpiamängud omamoodi ülekreekaliseks kokkusaamise kohaks. Siin peeti nõu ja sõlmiti lepinguid. Toimus kaupade vahetamine ning äritehingute kokku leppimine. Võisteldi ka vaimsetel aladel ja kaunites kunstides. Peamised olid aga võistlused kehalistel aladel. Olümpia väli asus Kronose mäe jalamil Alpheiose ja Kladeose jõgede ühinemiskohal. Olümpia ehitistest olid vanimad jumalanna Hera tempel Heraion ja olümpiamängude nõukogu istungitehoone Bouleuterion. Prytaneionis põles Zeusi auks igavene tuli ja seal peeti võitjate ning kõrgete külaliste auks lõpupidu. Suursugusem rajatis oli Zeusi tempel, mis ehitati aastatel 470-457 e.K.r. Altisest ida pool asus olümpiavõistluste peaareen Stadium. Seda võisid kasutada ainult võistlejad ja kohtunikud. Staadioni pikkus oli 213,75 ja laius 29 meetrit. Tribüünidele mahtus kuni 40 000 pealtvaatajat. 3
Esialgu on aladeks vaid jooks ja maadlus. 544 eKr Paraximados saab esimese olümpiavõitjana õiguse püstitada endale ausammas Altise alale. 520 eKr Võistlusprogrammi laiendatakse kilbijooksuga; võistlusmaaks on diaulos(384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma täisvarustuses (kiiver, pantser, oda ja kilp), kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata. U 500 eKr Valmib olümpiaparlamendi istungihoone (Bouleuterion) esimene osa. 470 eKr Algavad arhitekt Liboni järgi rajatava Zeusi templi (64, 12x27,66x20,25 m) ehitustööd. 457 eKr Zeusi tempel saab valmis. U 450 eKr Bouleuterioni teine osa saab valmis. 444 eKr Korraldatakse esimene olümpia kunstikonkurss. Ühe auhindadest võidab Kreeka ajaloo isa Herodotos, kes esitab katkendi oma teosest ,,Kreeklaste võidud sõjas pärslastega".
annaabi.ee 
