väga ohtliku haigusega. Selle raske toidumürgituse kutsub esile mikroorganismi Clostridium botulinum toksiin- botuliin. Botulismi nimetatakse ka vorstimürgistuseks, kuna esimesed botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega. Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Botulism on sagedamini seotud suitsutatud toodete, soolakala ja eriti konservidega, kõige enam omavalmistatutega: seene- ja juurviljakonservidega. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on ,,kummis" konservikaaned. Mikroobi leidub pinnases, vees, põhjamudas, kalade ja loomade soolestikus. Ta on võimeline üle minema
kiiresti, et vältida saastumist; Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Botulism Botulismi nimetatakse ka vorstimürgistuseks, kuna esimesed botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega. Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Seega on mürgistuse tekkimine võimalik karbikonservidest, singist või kalast, kus mikroob areneb liha või kala sügavamates kihtides. Botulismikepikesi võib leiduda pinnases, kalade ja loomade soolestikus. Soodsaimaks botulismitoksiini tekkimise temperatuuriks on 30...37°C. Temperatuuril alla 4°C toksiini ei teki, seega on toiduaine säilitamisel külmseadmetes toksiini moodustumine välistatud.