Botticelli Elulugu · Pärisnimi Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi · Sündis 1445 · Hüüdnimi Boticelli(väikesed tünnid) · Kullassepa õpipoiss · Filippo Lippi õpilane elulugu · 1470. aastaks oli avanud töökoja · Töötas Medicite õukonnas · Rooma · Maeti 1510 Tööde iseloomulikud omadused Vähene ruumisügavus Graatsiline joon Valgus ja vari Mütoloogilised stseenid Kevad(La Primavera) Armastusjumalanna Kolm graatsiat Iseloomulik stiil Venuse sünd Kõige tuntum Tuulejumal Aastaaegade jumal harmoonia Mars ja Venus Armastuse võit saatürid f Maagiline sünd Savonarola eeskuju Vaimne heilus Madonna raamatuga Neitsi maarja Jeesuse kannatused Tänan Kuulamast
Sandro Botticelli oli 15. sajandi teisel poolel Firenze peamisi kunstnikke. Tema rafineeritud naiselik stiil erines Firenze tavapärasest kunstist, kuid see leidis sel segasel ajastul Firenze vaimuinimeste poolehoiu. Boticelli noorpõlvest on vähe teada. Näib, et ta oli loomult pinges ja kaldus laiskusele ja naljatamisele. Nagu kõigil Joonis 1. Autoportree Botticellist renessansiaja kunstnikel, oli ka Botticellil oma ateljee, mida tunti ,,logelejate akadeemia" nime all. Nimi viitab sellele, et Botticelli võis ka ise loomupoolest laisk olla. Tema peamine patroon oli Medicite perekond, kellele ta maalis altareid, portreid, allegooriaid ning vimpleid. Botticelli tõelisteks meistriteosteks on suured maalid mütoloogilistel teemadel, mis olid tulvil kirjanduslikke vihjeid ning propageerisid omalaadset jumalikku ilu
sünd". Rääkides armastusjumalanna Veenuse päritolust, siis tema kultuse vanimad paigad olid arvatavasti juba Küprosel, kust edasi tema kummardamine läbi kreeklaste ja nende Magna Graecia romaani rahvasteni jõudis. Arhailisel ja klassikalisel ajastul kujutati Veenust noore rõivastatud naisena, hiljem muutus aga üldiseks tema kujutamine alasti, kuna sündis ta ju merevahust ning ,,tegutses" eelkõige vees, mispärast riided ei käinud tema olemusega kokku. Sandro Botticellist rääkides, tuleb mainida asjaolu, et erinevalt paljudest eiras ta anatoomilist realismi. Samuti peeti teda teiste, eelkõige noore särava Leonardo kõrval vanamoodsaks ning tema esimese Veenuse pealt on seda ka näha. Botticelli veetis oma elupäevade lõpu küll unustuses, aga praegu armastatakse teda väga ning hinnatakse ka loomingut lõpuks ometi tema vääriliselt. ,,Veenuse sünd" (u 1485) on ilmselt tema kuulsaim teos. Keskmes asuvat