tõkkepüünised), mis paigaldakse liikumatult ühele kohale ning mis püüavad ainult juurdeujuvat kala. Põhiline on nendes kala likumisteele paigutatud kiviest, puuvarbadest, võrgust või mõnst muust materjalist takistus. Ujudes piki takistust ning otsides edasipääsu, satub kala takistusse jäetud avause kaudu püünisesse. Sellesse püünisterühma kuuluvad: 1. mõrrad 2. rüsad 3. vetrid 4. kakuamid 5. bottengarnid 6. silmutorbikud Lõkspüüniste hulka kuulusid ka: 1. kaints 2. sääs 3. tähes 4. volukas Kuid nüüd on need asendatud kaasaegsemate püünisetega. Selles referaadis kirjutangi lõkspüünistest. Mis on lõkspüünis? Millised on lubatud lõkspüünised? Püügi iseärasused ja püüan lõkspüünistest natuke lähemalt uurida. 3 1. Püük lõkspüünisetga 1
Hilde aga rääkis, et ta võib nende suvel koosveedetud ajast rase olla, et ta pole selles veel kindel. Kustas ärritus selle peale ja lõpuks läks Hilde vaikselt, pea maas Veerele tagasi. Oli juba sügav pimedus, kui Kustas koju jõudis. Leena oli talle suppi soojas hoidnud. Järgmisel hommikul tõid Kustas ja Kaarel merest tühjad võrgud. Kaarel arvas, et on aeg lasta vette kallid mõrrad (bottengarnid) rändangerjate püüdmiseks. Võrkelt pan Kustas esialgu merre ühe kahest bottengarnist . Ja varsti tõmmati välja kümmekond angerjat, millest paar anti Simmule. Siis panid Kustas ja Peeter ka teise merre ja selle sügavamale. Järgmisel päeval peale marust ööd tühjendati enne Tuisu mõrrad, kust saadi hea saak ja see viidi sumpadesse hoiule. Siis mindi Võrke omasid tühjendama. Vanemast saadi vaid kümne ringis, kuid uuest voolasid paati sajad rammusad angerjad
annaabi.ee 
