§ Riigilipp § Riigi vapp Riigikord Aastal 1962 vabanes Jamaica Briti koloonia staatusest ja on nüüd unitaarne vabariik. Riigipeaks on siiski ametlikult Suurbritannia monarh. Kohapeal esindab teda kindralkuberner, kelle kohustused on enamasti tseremoniaalsed. Täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib peaminister. Vaatamisväärsused ja tegevused § Väljasõidud loodusesse autode, jalgrataste, kanuude ja ATV-dega. § Botaanikaaedade ja turismitalude külastus § Ratsutamine ja ratsaspordikeskus § Veesport, rannad, kruiisid § Joad ja veekeskused § Poed ja meelelahutus § Jõgedel parvetamine § Vee ja seikluspargid § Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused Kasutatud kirjandus § http://et.wikipedia.org/wiki/Jamaica § http:// www.google.ee/images?hl=et&biw=1099&bih=737&q=jamaica&um=1&ie=UTF-8& § http://www.jamaica.com/about-jamaica.html
aiaosast avanesid eri suundadesse teljelised õued ja terrassid. 3. 1540 elustus Roomas Firenzes aedade ja paleede ehitus. Tähtsaim oli Villa Castello Medicitele ehitatud. Rekonstrueeriti skulptor Tribolo jooniste järgi (kuulus purskkaevude ja sinna kuuluvate skulptuurirühmade kavandaja). Seal aias on temas järel ainult Heraklese kaev (kus Heraklse kägistab verejanulist Antoniust). 4. Itaalias olid kuulsad botaanikaaiad, mis ei sostu terrassaedadega. Kuulsaim ja vamnim, mis teiste botaanikaaedade rajamist mõjutas oli Paduas Orto Botanico 1545 a. rajatud. Tänapäeval on seal Padua botaanikaaed ja säilinud vana aia jaotus ja mõned puudki 16.st sajanddist. 5. 16 saj. lõpukümmnendi Itaalia kuulsusi oli Villa Imperiale Pesarossa Aadria mere rannal. Tugevad mõjutused Belvedere aiast. , terassid, kesktelg, madalamate terasside risttelg. Õue ümbritsesid vajulised grotid, koopad, sammaskäigud. Katusele oli ehitatud promenaad ja vaatetornid. 6
Ürdiaed ja kõrghaljastusega aiaosa on need keskaja aia osad, mis renessansi aiakunstis elama jäid ning moodustasid seal regulaarse arhitektuurilise terviku. BOTAANIKAAIAD. Keskaja lõpus (ca 14. saj) hakkasid tekkima botaanikaaiad. Suuremates linnades arendasid aiakunsti peamiselt jõukad, botaaniliste huvidega kodanikud, tihti õpetlased, kaupmehed ja arstid. Üldise, renessansiajastule omase huvi tekkimine teadmiste ja võõramaiste asjade vastu tingis nii ülikoolide loomise kui botaanikaaedade rajamise nende juurde. See õhutas veelgi taimede kogumist ja tundmaõppimist. Väärtuslikke taimi demonstreeriti algselt eraldi peenardena, hiljem hakati rõhku panema ka kunstipärasele kujundamisele. 14. saj algusest saati rajatakse botaanikaaedu - Orto Botanico - 1330 Salerno, 1333 Veneetsia, 1350 Praha, 1525 Erfurt, 1530 Marburg, 1545 Padua, 1547 Pisa, 1577 Leiden, 1580 Leipzig, 1597 Heidelberg, ka Strassbourgis, Pariisis, 1632 Oxfordis
annaabi.ee 
