kättesaadavaks Jeruusalemma hävitamise lugu). Seltskonnaelu Valgustusajastu iseloomulikuks jooneks oli mitmesuguste klubide, seltside ja ringide tekkimine, mis koondasid erinevatesse seisustesse kuuluvaid vaimsete huvidega inimesi: pastoreid, juriste, arste, koduõpetajaid, ametnikke ja ohvitsere. Esimesteks seltskondlikeks kokkusaamiskohtadeks olid kohvikud, kus arutati päevaprobleeme. Tallinnas oli pikka aega ainsaks kohvikuks Zur Stadt London, kus mängiti bostonit ning vesteldi kaubandusest ja poliitikast. 1782. aastal hakkas Mustpeade majas (Lisa 7) koos käima Abendgesellschaft, kuhu kuulus nii aadlikke, ohvitsere kui riigiametnikke. Klubi liikmeskond ulatus 300-400 isikuni. Maja oli avatud septembri algusest aprilli lõpuni iga päev kella viiest pärastlõunal kuni üheteistkümneni õhtul. Mängiti kaarte, loeti vene ja saksa ajalehti ja aeti ära. Lisaks pakuti külmi roogi (Laur, 2003).
sajandil. Bakalaurusekraadi omandas Lynch linna planeerimises 1947. aastal Massachusetts`i Tehnoloogia instituudis. Professoriks sai ta 1963. aastal. Oma karjääri jooksul on ta avaldanud seitse raamatut, kõige tuntum neis on ka käesolevas töös enim käsitlust leidev The Image of the City, mille avaldamisaastaks jäi 1960. Seal kirjeldab Lynch elemente, mis strukturiseerivad linna. Oma eksperimendis kasutas ta Los Angeles`t, Bostonit ja Jeresy`t. Analüüsides oma töö tulemusi leidis Lynch ehitatud linnakeskkonnast need elemendid, mis on linna elanikkonnale olulised. Üks Lynch`i innovatsioone oli koha loetavuse mõiste. See on peamine viis ruumipaigutuse mõistmiseks. Antud ideed tutvustades oli Lynch`il võimalus eraldada erinevad linna tunnusjooned ning vaadelda, mis teevad need atraktiivseks. Linna paigutuse mõistmiseks loovad inimesed tavaliselt mentaalse kaardi
annaabi.ee 
