Eristamatuse printsiibi kohaselt kaotavad süsteemi kuuluvad osakesed oma individuaalsuse. Hamiltoniaani konstrueerimisel ei tohi eristamatuse printsiibi kohaselt mistahes i- ndaja k-nda osakese vahetamine kajastuda süsteemi käitumisel, s t ühte liiki osakeste süsteemi hamiltoniaan on invariantne mistahes osakeste paari vahetamise suhtes. 50. Bosonid ja fermionid. Näited Kooskõlas eristamatuse printsiibiga jagunevad kõik osakesed kahte suurde klassi bosoniteks ja fermionideks. Bosonid vaheosakesed (nt footonid, gluuonid), nende spinn on 1 ja nad alluvad Bose- Einsteini statistikale. Nende olekufunktsioon on sümmeetriline (paarsus). Fermionid elementaarosakesed (nt elektronid, tauonid, müüonid, kvargid), nende spinn on poolearvuline ning nad alluvad Ferm-Diraci statistikale. Nende olekufunktsioon on asümmeetriline (ta ei ole invariantne ruuniteisenduste suhtes).
4 5 -amino-4-hüdroksü-6-metüülpteridiin on vitamiin fool- 1 8 P t e r id iin happe fragment. 2,4-dioksopteridiinne fragment esineb N N riboflaviinis (vitamin B2). 40 LISAMATERJALID. Elementaarosakesed ja Pauli printsiip Elementaarosakesed jaotatakse kõige laiemalt bosoniteks (vastasmõjude vahendajad ehk väljade kvandid nagu näiteks footon) ja fermionideks (aine kvandid) vastavalt sellele, kas nad alluvad nn Pauli printsiibile või mitte. Pauli printsiip väidab, et kaks fermioni tüüpi osakest ei saa omada sama kvantolekut. Piltlikult tähendab see, et kaks identset fermioni ei saa samaaegselt eksisteerida ühes aegruumi punktis. Etteruttavalt tuleb täpsustada, et fermionide üheks kvantiseloomustajaks on
annaabi.ee 
