aastal välja arendatud kaksikteooriad, mida kasutati osakeste spektri kirjeldamiseks kirjeldavad ka võnkuvate stringide kvantmehaanikat. See märgib stringiteooria ametlikku sündi. 1971. aasta Supersümmeetria Supersümmeetria leiutati korraga kahes kontekstis: tavalises osakeste välja teoorias ja ka fermionide stringiteooriasse toomise tagajärjena. See tõotab lahendada mitmeid probleeme osakeste teoorias, kuid vajab võrdset arvu fermione ja bosoneid, nii et see ei saa olla täpne looduslik sümmeetria. 1974. aasta Gravitonid Suletud stringe kasutav stringiteooria ei suuda kujutada hadronite füüsikat, sest teise taseme ergastatud spinnil ei ole massi. Viimane teeb selle ideaalseks kandidaadiks seni puudunud kvantgravitatsiooni teooria kohale. See avastus märgib stringiteooria potentsiaalse ühendatud teooriana käsitlemise algust. 1976. aasta Supergravitatsioon
neutriino (vastavalt elektron-, müü- ja tauneutriino), mis seniste andmete kohaselt on massita. Kõigil leptonitel on neile vastav antilepton. Antiosakese mass on täpselt võrdne osakese omaga, kõik kvantarvud on antiosakesel vastasmärgilised. Bosonid Bosonid on täisarvulise spinniga (s = 0, 1, 2, ...) Bose-Einsteini statistikale alluvad osakesed. Erinevalt fermionidest ei kehti bosonitele Pauli keeluprintsiip, seega võib igas kvantolekus olla korraga suvaline arv bosoneid. Bosonite hulka kuuluvad vastastikmõjude ülekandjad (footon, graviton, gluuon, nõrgad vahebosonid), mesonid, paaris massiarvuga tuumad (nt heelium-4) Footon Footon on elektromagnetilist interaktsiooni vahendav stabiilne osake. Footon on tõeliselt neutraalne elementaarosake, mille seisumass on 0 (footon eksisteerib ainult valguse kiirusega liikudes) ja spinn 1. Gluuon Gluuonid on elektriliselt neutraalsed osakesed, mille spinn on 1 ja seisumass 0 (katseliselt pole seda veel tõestatud)
Üks supersümmeetriast tulenevaid järeldusi on see, et igal väljal või osakesel peab olema nn. superpartner, mille spinn on osakese 1/2 võrra suurem või väiksem (joon. 2.6). Täisarvulise spinniga (0, 1, 2 jne.) osakestele bosonitele vastavate väljade põhiolekute energia on positiivne. Seevastu, poolarvulise spinniga (1/2, 3/2 jne.) osakestele fermionidele- vastavate väljade põhiolekute energia on negatiivne. Et bosoneid ja fermione on võrdne arv, koonduvad supergravitatsiooniteooriates suurimad lõpmatused vastastikku, kuid on ka võimalus, et jäid üle väiksemad, kuid siiski lõpmatud hulgad. Selle arvutuseks kuluks korralikul tudengil kakssada aastat. Ja kes tagab, et ta ei tee juba teisel leheküljel viga? Siiski usuti, et enamik supersümmeetrilisi supergravitatsiooniteooriaid olid lõpmatustest vabad
Üks supersümmeetriast tulenevaid järeldusi on see, et igal väljal või osakesel peab olema nn. superpartner, mille spinn on osakese 1/2 võrra suurem või väiksem (joon. 2.6). Täisarvulise spinniga (0, 1, 2 jne.) osakestele bosonitele vastavate väljade põhiolekute energia on positiivne. Seevastu, poolarvulise spinniga (1/2, 3/2 jne.) osakestele fermionidele- vastavate väljade põhiolekute energia on negatiivne. Et bosoneid ja fermione on võrdne arv, koonduvad supergravitatsiooniteooriates suurimad lõpmatused vastastikku, kuid on ka võimalus, et jäid üle väiksemad, kuid siiski lõpmatud hulgad. Selle arvutuseks kuluks korralikul tudengil kakssada aastat. Ja kes tagab, et ta ei tee juba teisel leheküljel viga? Siiski usuti, et enamik supersümmeetrilisi supergravitatsiooniteooriaid olid lõpmatustest vabad
Fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile ja seega ka ajalis-ruumilistele piirangutele. Fermionide statistilist jaotumist nende energia väärtuste järgi kirjeldab Fermi-Diraci jaotusfunktsioon. Algfermionid jagunevad kvarkideks ja leptoniteks. Bosonid on täisarvulise spinniga osakesed. Enamasti on nad välja algosakesed. Bosonina võivad aga käituda ka kahest vastandlike spinnidega fermionist koosnevad terviklikud süsteemid. Vastastikmõjusid vahen- davaid bosoneid (footon, gluuon, uikon ja graviton) nimetatakse sageli ka vaheosakesteks. Footoni, gluuoni ja uikoni spinn on 1. See tähendab, et lainena liikudes kannavad nad edasi impulssi, mis on leitav bosoni lainearvu korrutamisel ühe Plancki nurkkonstandiga. Bosoni tekkimisel või kadumisel muutub mõne protsessis osaleva fermioni spinn impulsi jäävuse seaduse tõttu esialgsele vastupidiseks.
Fer- mionide statistilist jaotumist nende energia E väärtuste järgi kirjeldab Fermi-Diraci jaotusfunktsioon: fF-D = 1 / {exp [(E EF)/kT] + 1}, fF-D energiataseme hõivatuse tõenäosus, EF - Fermi energia. Bosonid on täisarvulise spinniga osakesed. Enamasti on nad välja algosakesed. Bosonina võivad aga käituda ka kahest vastandlike spinnidega fermionist koosnevad terviklikud süsteemid. Vastastikmõjusid vahen- davaid bosoneid (footon, gluuon, uikon ja graviton) nimetatakse sageli ka vaheosakesteks. Footoni, gluuoni ja uikoni spinn on 1. See tähendab, et lainena liikudes kannavad nad edasi impulssi, mis on leitav bosoni lainearvu korrutamisel ühe Plancki nurkkonstandiga. Bosoni tekkimisel või kadumisel muutub mõne protsessis osaleva fermioni impulsimoment esialgsele vastupidiseks. Bosonite jaotumist
Fer- mionide statistilist jaotumist nende energia E väärtuste järgi kirjeldab Fermi-Diraci jaotusfunktsioon: fF-D = 1 / {exp [(E EF)/kT] + 1}, fF-D energiataseme hõivatuse tõenäosus, EF - Fermi energia. Bosonid on täisarvulise spinniga osakesed. Enamasti on nad välja algosakesed. Bosonina võivad aga käituda ka kahest vastandlike spinnidega fermionist koosnevad terviklikud süsteemid. Vastastikmõjusid vahen- davaid bosoneid (footon, gluuon, uikon ja graviton) nimetatakse sageli ka vaheosakesteks. Footoni, gluuoni ja uikoni spinn on 1. See tähendab, et lainena liikudes kannavad nad edasi impulssi, mis on leitav bosoni lainearvu korrutamisel ühe Plancki nurkkonstandiga. Bosoni tekkimisel või kadumisel muutub mõne protsessis osaleva fermioni impulsimoment esialgsele vastupidiseks. Bosonite jaotumist
annaabi.ee 
