Niimodi, vastavalt Inglismaa ja Prantsusmaa salaja lepingu järgi, Venemaa võidu puhul pidi saama Istanbuli koos Musta mere väinadega, samuti mõned Lõuna-Kaukaasia osad läänepiiril. Ise inglased ja prantslased lootsid jagada teine teise vahel Saksa valdused Aafrikas ning Osmanite territooriume Lähis-Idas. Nende plaanides oli ka võtta ära Saksamaa maatükke Euroopas, mis omal korral oleksid jagatud Prantsusmaa, Taani ning Belgia vahel. Bosniat ja Hertsogoviinat, mis olid vallutatud austraalsate poolt, tahti andma üle Serbiale. Itaaliale, nagu tänu, et nad osaleksid sõjas Antanta pool, olid lubatud Austria-Ungari maad ning Albaania. Plaanid olid ka Saksa plokki riikides. Sakslased lootsid saada kätte inglise ja prantslaste kolooniaid Aafrikast ja Aasiast, saavutada protektoraadi Belgia ning Prantsusmaa osade üle. Austia-Ungari kavatses saama Balkanite ja Põhja-Itaalia territooriumi.
esindajad riigipäevale, võitles väikeaadli ja linnade abil kõrgaadli vastu. Arendas ulatuslikku vallutuspoliitikat. 1463 rüüstas Austriat. 1463 Tegi keiser Friedrich III rahu, millega sai Habsburgid õiguse Ungari trooni pärida. 1469-1478 sõda Tsehhiga, vallutas Määrimaa, Sileesia ja Lusaatia. 1481-1485 vallutas Saksa- Roomalt Austria, Steiemarki ja Kärtneni. Sõdades Türgiga vallutas osa Moldovat, Valahhiat ja Bosniat. Asutas Bratislava ülikooli, Pesti Corvina (raamatukogu) ja trükikoja. Pärast ta surma läks Ungari troon Jagelloonide kätte (Tsehhi ja Poola). Alalinesõjavägi-tsentraliseeritud-linnademeleene-võitlesaadlivastu-vallutuspoliit ika-Austriarünne-tSehhivallutus-Bratislavaülikool-PestiCorvina-trükikoda Ristisõjad: Põhjendus ja võimalused. Kui seldzukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095
annaabi.ee 
