väravaga, taraga, piiretega jne. Astekivid viivad tavaliselt teemaja juurde. Aiatüübid: Tiigiaed, kuiv maastikuaed mediteerimiseks, teeaed puhastavaks teejoomiseks. 11. Renessanssaiad Itaalias jm. Kujunduspõhimõtted: 1.) aia kompositsiooniline peatelg oli orienteeritud hoonele ja läbis terasse. 2.) Telgede lõikumiskohtadesse rajati arhitektuurilised elemendid, maja ja parter, purskaevude basseinide, skulptuuridega. 3) Aed oli täisistutatud boskette, väike salu või ilupõõstastik rajati kujundustelgi arvestades. 4.) Villa ette või nõlva jalamile peateljel istutati lilled ja madal pukspuuhekk. Näited: Villa Medici, Villa d'Este, Villa Lanite. Itaalia aed: reeglipäraselt sümmeetriline: terasside ja treppidega, parterid/lillepeenrad, madalamad hekid, hekid, skulptuurid, pingid. Vabakujuline aed jahipargina: varemed (loomulikud,kunstlikud), kalatiigid, linnumajad, loomaaed. 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18
järgi, koos Palazzo Pitti fassaadide arhitekti Bartolomeo Ammanatiga. Ehitamisel on kaasa teinud paljud kuulsad arhitektid ja kujundajad. Võib nimetada ka hilisrenessansi alla kuuluvateks. Aiad asuvad Tiberi jõe ääres. Siin on näha kaks peatelge, mis lähtuvad paleest ja maastikust. Aiapoolse fassaadi ees avaneb õu, mille taustal oli purskkaevuga terrass. Teise korruse (piano nobile) kõrgusel paiknesid aiaekseeder ja "amfiteater", mujal aias ka saareaed, Isolotto. Palju boskette, mis on kujundatud labürintidena. Peateljel asus vabaõhuteater. See oli keiserlik park, kus toimusid ka keiserlikud pidustused. Tähelepanuväärsed on veel kaljudest välja kasvavad skulptuurid, maalingud grotis. Atraktsioonidest lilli puistav lõvi. Villa Gamberaia, Settignano (1610). Asub Firenzes Arno jõe kaldal. Villa paikneb töölisfarmide, enamasti oliiviistanduste regioonis. Looklev tee läbi linna üles villa juurde on