Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"bosketi" - 3 õppematerjali

Maastiku kujundamine
11
doc

Maastiku kujundamine

kahelt poolt piiratud teed. See on üks vanimaid aiakunsti elemente. Hekid on regulaarselt hooldatavad või vabalt kasvavad põõsaste ridaistutused. Kasutamise eesmärk on peamiselt piirav ja kaitsev. Bordüür on klassikaline hekk, mille kõrgus jääb alla poole meetri. Eesmärgiks on murualade piiramine. Ridaistutused on võrreldavad eelnevatega. Boskett kujutab endast suletud välisruumi, mille seinad moodustavad tihedalt istutatud ja vormi pöetud puud. Spaleer on allee ning bosketi ühendvorm. Parterid on avatud pargiosad. Parterid on kujundatud erinevate mustritega, mis võivad olla keerulised ja lihtsad. Rajatised ja arhitektuursed väikevormid kujunduses Väikevormideks nimetatakse mitmeid funktsionaalseid ja kujunduslikke rajatisi ning konstruktsioone. Kujunduslikke väikevorme kasutatakse peamiselt vaatefookustena või kompositsioonitsentritena. Funktsionaalsed väikevormid kavandatakse ohutu ning mugavate maastike kasutamise huvides

Maateadus → Maastiku kujundamine
16 allalaadimist
TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST
13
doc

TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST

[email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a ronds points (pr.) vaba plats alleede ristumispunktis. salle de verdure (pr. 'roheline tuba') keskne "tuba" või ruum bosketi sees. Sarnane cabinet de verdure'le, kuid on sellest suurem. skväär (ingl. square ristkülik) väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. stafaaz (pr.-sks.) pargi sisustuselemendid (paviljonid, pergolad, varemed maastikupargis jne). stoa poikile u. 450. a e.Kr Ateenasse ehitatud maalidega kaunistatud sammaskäik. Seal käisid koos filosoofid, kelle koolkonda hakati selle järel hiljem nimetama stoa'ks (stoitsism).

Ajalugu → Ma ajalugu
47 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

a kujundatud aiaosad ei tarvitsenud olla sümmeetrilise planeernguga ega ühesuurused. Ka ei pruukinud härrastemaja olla põhiteljel, vaid peaallee suhtes nihutatud. Peaallee juurde kuulusid kõrvalalleed. Parterite ümber olid võreaiad, leidus ka skulptuure ja teisi kivist vorme, kuid vähem kui Lõuna-Euroopas. Skulptuurid olid tihti kullatud. Kanalitel ujus linde - lemmikuteks olid luiged. Aedades leidus kõrvalaiakesi eri otstarveteks (nt lõhnaaed mõne bosketi sees), kasutati palju lehtlaid, treliaaze ja ermitaaze. Armastatud elemendiks oli balustraad, mis pidi taotlema õdusust. Hollandi aed oli enamasti piiratud müüriga, müüri äärde kujundati rohelised tunnelid, pügatud hekid. Lilledest kasvatati nt sibullilli, samuti lõhnavaid lilli (hüatsindid, nartsissid jt). Selgelt hollandilikust omapärast räägib tulpiderohkus. Tulbid olid Euroopasse levinud Türgist. Madalmaadesse ja Saksamaale jõudsid need 16

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun