• MUST- pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks • VALGE- sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort kõige esimesena kasutas sellist värvikombinatsiooni (küll helesinise värviga) oma lipuna 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsioon Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia). Hiljem võeti sinimustvalge kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Aja jooksul hakkas trikoloor seostuma eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Nõukogude okupatsiooni ajal keelati Eestis sinimustvalge lipu kasutamine.lipp toodi jälle avalikult välja 1988
Klavan vahetati alagrupikohtumises Liege'i Standardiga (1:1) 82. minutil platsile vasakkaitsjana ega suutnud leminutitel takistada vastastel viigivravat lmast. FC Augsburg Klavanist sai esimene Eesti mngija, kes Saksamaa krgeimas liigas mnginud. Klavan debteeris Bundesligas 14. septembril 2012 mngus Wolfsburgi vastu kui ta 67. minutil platsile vahetati. 6. aprillil 2013 sai Klavanist suurima pealtvaatajate arvu ees klubijalgpalli mnginud eestlase. Dortmundi Borussia staadionile oli kohtumist kogunenud vaatama 80 400 pealtvaatajat. FC Augsburg kaotas kohtumise 4:2. Koondisekarjr Eesti koondise eest on Klavan mnginud 83 korda ja lnud kaks vravat. Oma esimese mngu pidas 3. juulil 2003 Leedu vastu. Esimese vrava li 31. mail 2006 Uus-Meremaale. Teise vrava li ta El Salvadori vastu 29. veebruaril 2012, milles oli ta ka esimest korda Eesti koondise kapten. Kokku on Ragnar mnginud siiamaani 380 mngu ja lnud 15 vravat.
Fifth level Ränne Olulisem ränne on toimunud riigi idaosast lääneossa. 0.54% immigranti/1000 elaniku kohta Riigi arengutase 8.1% of GDP (2009) Saksamaa SKT kasv 0.10% Praegune SKT 3.6% Haridustase 4.5% GDP Lapsed vanuses 15 ja enam oskavad lugeda ja kirjutada. 99% rahvastikust oskab kirjutada. Sündmus ja suremus väikesed (11-12o/oo). Iive enamasti negatiivne. Riigi tähtsamad organisatsioonid Corps Borussia Bonn -1821.aastal asustatud üliõpilasteorganisatsioon Bonnis. Hitlerjugend - oli asustatud II maailmasõja eel. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei skautlik paramilitaarne noorteorganisatsioon. Konrad Adenaueri Fond SKDLle lähedane fond. Tegeleb kristliku ja demokraatliku kasvatustööga. Revolutsioonilised Rakud- oli üks Lääne-Saksamaa tähtsaimaid vasakäärmuslikke terroriorganisatsioone. Sissetulekuallikad Saksamaa põhilised impordiartiklid Saksamaa põhilised
d)valitseb juhikultus (riigijuhti tänatakse, kiidetakse, ülistatakse, tema jaoks püstitatakse ausambaid, ebajumala võrdkuju ) e)demokraatia vastand: inimene on riigi jaoks Totalitaarsed riigid olid 20.sajandil näiteks Hitleri-aegne Saksamaa ja Stalini-aegne Nõukogude Liit. Tänapäeval Põhja-Korea, Vietnam. 8) Kust pärineb Eesti rahvuslipp? See oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mis hiljem võeti kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24.veebruaril 1918 a.kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. 9)Kes on Eesti hümni sõnade ja viisi autor? Eesti Vabariigi riigihümni viisi lõi 1848a. Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius.
Sissejuhatus Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Eesti Lipp Lipp on ristkülik, millel on ülevalt alla kolm võrdset rõhtset värvilaidu: sinine, must ja valge. See oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mis hiljem võeti kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Nõukogude Eestis keelati sinimustvalge lipu kasutamine. Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24
annaabi.ee 
