kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud mingite mõõdetavate tunnustega). Konstruktivaliidsust ei saa iseloomustada ühe numbriga, vaid selle kontrollimine on sarnane teaduslike teooriate kontrollimisega. Kausaalne vaade valiidsusele (Borsboom jt), mida vahel vastandatakse konstruktivaliidsusele. Konstruktivaliidsuse kriitika: konstruktivaliidsuse mõiste on sõnastatud sageli nii segaselt ja kõikehõlmavalt, et võib tekkida küsimus, mis siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.) Psühhomeetrilised mudelid: reflektiivne ja formatiivne mõõtmine; võrgustikumudel (network model)
BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest Uuringu tüübid eksperiment Pseudoeksperiment Läbilõikeuuring Longituuduuring "kultuuri-taseme" andmed tekstianalüüs jms infoallikad isiksuse kohta Igapäevane käitumine- loomulik käitumine, kogemuse väljavõtte meetod, video/audio salv analüüs Reputatsioon- üldine arvamus, teadaolevad faktid Teiste hinnangud, muljed
annaabi.ee 
