(Märkus MD: loetakse pigem kaksikmembraaniga bakteriks, kui klassifitseeritakse Gram- positiivseks või Gram-negatiivseks 2). Tänapäeval osatakse paljusid Borreliaid ka in vitro kasvatada ja seetõttu on olnud võimalik ka nende omadusi uurida. Borrelia perekonnas eristatakse 30 liiki. Toitumisnõudlused ilmselt keerulised. Põhjustab põletikke peremehel, keda ta nakatab. Haiguspilt (eriti haiguse krooniline kulg on sarnane süüfilisele). Borreliat 3 peetakse rakuväliseks parasiidiks. Levib ikkagi vere kaudu ja satub inimese organismi putukahammustusega (putuka süljest). Borrelia burgdorferi - põhjustab puukborrelioosi e. Lyme'i tõbe. Satub inimese organismi puugihammustusega puugi süjest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud jne., kes küll kannavad borreliaid, kuid ise ei haigestu
Tegelikult põhjustavad borrelioosi inimesel 3 liiki Borreliaid. Värvuvad nõrgalt G-. On spiroheedid. Verest puukborrelioosi korral ei leia. Neil on 7-20 flagellumit, mis võimaldavad väänlevat liikumist. On mikroaerofiil. Virulentsus. Toksiine ei tooda, antikehad kõrvaldavad nad kiiresti. Koes peituvad Borreliad suudavad muuta serotüübi-spetsiifilisi välismembraani valke ja põgeneda nii antikehade eest. Punasuse tekkel on Borreliat väheses koguses nahas, immuunvastus on alla surutud. Antikehad tekivad hiljem siiski, kõrvaldavad Borreliad komplement-vahendatult. Epidemioloogia. Reservuaariks on närilised, hirved, koduloomad, puugid. Puugivastsed nakatuvad närilistel toitudes, inimesele kantakse üle siis, kui puuk 48 tundi või kauem istub ja sööb. Enamik infitseeritud patsiente tuvastatakse maist septembrini. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest
annaabi.ee 
