kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale külmakahjustusele. See tekib enamsati käsivartel või jalgadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne. Ravi Puukborrelioosi diagnoos pannakse haiguspildi ja analüüside põhjal. Kui arst kahtlustab borrelianakkust, tehakse vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaajuvedelikku. See on vajalik täpse diagnoosi määramiseks. Kindlaks tehtud borrelianakkuse korral - isegi tavalise nahapunetuse korral tuleb alati teha antibiootikumikuur, et ära hoida borreliabakterite edasine levik organismis. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis pole. Leviku viis
Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale külmakahjustusele. See tekib enamsati käsivartel või jalgadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne. Diagnostika. Kultuur reeglina ebaõnnestub, kasutatakse seroloogiat. Puukborrelioosi diagnoos pannakse haiguspildi ja analüüside põhjal. Kui arst kahtlustab borrelianakkust, tehakse vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaajuvedelikku. See on vajalik täpse diagnoosi määramiseks. Ravi ja profülaktika. Amoksitsilliin, doksütsükliin või tsefuroksiim. Väiksel osal patsientidest esineb ravile vaatamata artriiti, teisi komplikatsioone, mille ravis kasutatakse tseftriaksooni, doksütsükliini või amoksitsilliini. Neuroloogiliste, lihasvaevuste korral i/v penitsilliin G või tseftriaksoon.