aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult üks sajast. Levik Eestis Haigustunnused Kõige tavalisem borrelianakkuse haigusjuht on nahalööve, rändav nahapunetus, mis tekib puugi hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb
Punasuse tekkel on Borreliat väheses koguses nahas, immuunvastus on alla surutud. Antikehad tekivad hiljem siiski, kõrvaldavad Borreliad komplement-vahendatult. Epidemioloogia. Reservuaariks on närilised, hirved, koduloomad, puugid. Puugivastsed nakatuvad närilistel toitudes, inimesele kantakse üle siis, kui puuk 48 tundi või kauem istub ja sööb. Enamik infitseeritud patsiente tuvastatakse maist septembrini. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult üks sajast. Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Haigused. Puukborrelioos on multisüsteemne haigus, mille puhul haigusnähud pole alati väga ilmsed ning on oht saada valesti diagnoositud kui puugihammustust pole märgatud
annaabi.ee 
