oli alles kolmteist aastat vana. Nimepäevaks sai neiu Marja Dimitrijevna (kes kutsus natasat kasakaks) käest pirnikujulised rubiin kõrvarõngad, mille üle neiu äärmiselt õnnelik oli. Kolme tistkümne aastasena ei olnud natasa veel tüdruk, kuid ka mitte laps. Ta oli väga elava, ning elurõõmus ning eriti uudishimulik. Sel ajal oli tema joaks tähtis nuku nimega mimi ning poiss nimega boriss, kes oli tema nn noorpõlve armastus. Neiu oli juba varases nooruses Borissiga kokkuleppinud, et poiss palub neiu kätt nelja aasta pärast, kokkuleppe tehti alles peale suudlust, mis oli natasale esimene. Natasa lapselikus väljendus raamatu alguses, tema julgest kohati ka häbematust käitumisest, kui ta nn langes oma väikse venna lõksu, et neiu ei julge ema käest terava ja valju häälega küsida, mis magustoiduks on. Lisaks oli rostovite perekond tuntud musikaalsuse poolest, neiu oli ülimalt rõõmus, kui tema poolde pöörduti kui
aga murelik- ta aimab halba. I VAATUS 1.pilt. Mungakong kloostris. Lavatsil vähkreb noor munk Grigori, laua taga istub kroonikakirjutaja Pimen, kes asub üles kirjutama seadusliku troonipärija Dimitri tapmise lugu, mille olevat korraldanud võimuahne Boriss Godunov. Ärganud Grigorit huvitab väikese tsareevitsi surm. Kui Pimen lahkub, ruttab ta käsikirja lugema. Nähes, et ta on ühevanune Dimitriga, tärkab temas mõte seda ära kasutada ja asuda Borissiga võitlusse trooni pärast. 2.pilt. Kõrts Leedu piiri lähedal. Sisse astuvad Moskva kloostrist põgenenud mungad Varlaam ja Missail ning nendega koos Grigori. Grigori küsib perenaiselt teed piirile. Ta saab kuulda, et kõikjal on valve, sest otsitakse Moskvast põgenenud munka Grigori Otrepjevit. Samal hetkel astubki sisse pristav, kellel on ukaas Grigori vahistamise kohta. Grigori asub kirjaoskamatu pristavi eest ukaasi ette lugema, pöörates enda tunnused Varlaami omadeks.
annaabi.ee 
