Tuleks inimesi probleemi tõsidusest teadvustada ja ka seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tuleks jagada juba lääne riikides kautusel olevaid teadmisi ja lahendusi metsamajandamise kohta, et tagada jätkusuutlik loodus kui ka majanduskeskkond. Kalimantani saare päästmine ei nõua väga ulmelisi lahendusi, küll see nõuab tahtmist seda päästa. 7.Kasutatud allikad 1. Rautner, M., Hardiono, M., Alfred, R. J. (2005) Boreo: Treasure Island at Risk. Frankfurt am Main, Germany: WWF Germany 2. MacKinnon K., Hatta G., Halim H., Mangalik A. (1997) The Ecology of Kalimantan. United Kingdom: Oxford University Press 3. Pio D. (2005) Borneo's Lost World: Newly Discovered Species on Borneo. Jakarta, Indonesia: WWF-Indonesia 4. Helders, S. (2008) Makaysia: largest cities and towns and statistics of their population. World Gazetteer. 5. Helders, S
rohumaade raba kaljude paljandite Veetaimkonda kuuluvad: meretaimkond mageveetaimkond Metsatüpoloogia areng Eestis: Eesti kliima- ja mullatingimustes on kliimakskoosluseks (see, milleks peaks arenema, kui keegi vahele ei segaks) boreo-nemoraalsed okasmetsad, milles domineerib harilik kuusk koos arukase, hariliku haava ja hariliku männiga. Metsad võtavad enda alla üle 47% Eesti territooriumist (1999 aasta andmed). Kõige rohkem on mustika (15,1%), angervaksa (12,2%) ja jänesekapsa kasvukohatüüpe. Kõige rohkem on metsa Pärnumaal, Harjumaal ja Ida - Virumaal, kõige vähem metsa on Hiiumaal, aga seal on kõige suurem metsasus, see on suur ka Ida Virumaa ja Valgamaa
annaabi.ee 
