Levik • Enamik riisikaid kasvab kuivades või keskmiste niiskustingimustega kasvupaikades (Kalamees 1980a). • Osa liike vajab kasvamiseks lubjarikkaid muldi, olles seetõttu levinud Lääne- ja Põhja-Eestis ning meie saartel ja laidudel, eriti loo-ja sürjametsades, osalt ka salumetsades. • Eesti looduslike tingimuste mitmekesisus boreaalsete ja nemoraalsete kasvupaikade ristumise tõttu meie alal võimaldab siin kasvada nii põhjapoolsetel boreaalsetel kui ka lõunapoolsetel nemoraalsetel riisikaliikidel. Seetõttu võib tulevikus lisanduda veel üle paarikümne liigi. Looduskaitse https://et.wikipedia.org/wiki/Kuldpiimane_r • Eesti ohustatud liikide punasesse iisikas nimestikku ja riikliku looduskaitse alla kuuluvad I ja II kaitsekategooriana : kuldpiimane https://et.wikipedia.org/wiki/Ripsriisi riisikas(Lactarius chrysorrheus), kas
suurenemine ajas tegelikult looduslik protsess ja kinnikasvamine pikemas perspektiivis paratamatu. 109.Kliimakskooslused? Varasem ettekujutus väitis seda küll, et kooslus jõuab oma arengus stabiilse järguni, kus taimestikus on valdavad suured ja pikaealised liigid (Eestis puud) ja kus muutusi ei ole märgata väga pika aja vältel. Sellist kooslust nimetatakse kliimakskoosluseks. Näiteks oleks kliimakskoosluseks troopikas igihaljas mets, pärasöötmes heitlehine lehtmets ja boreaalsetel aladel okasmets. Ajaloolised andmed päraku näitavad, et kliimakskooslused ei saa olla väga vanad ja seda eeskätt kooslusest sõltumatute tegurite tõttu. Eriti oluline on kliima, mis pole kuigi püsiv nähtus ja seetõttu on kooslused pidevas muutumises. Ka tormid ja tulekahjud ei võimalda kooslustel kuigi püsivaks kujuneda. 110.Rannaniidud kui häiritud stabiilsete koosluste näide? Paljud taimekooslused on tugevalt mõjutatud allogeensete tegurite poolt olgu nendeks siis
annaabi.ee 
