et see puhastatakse looduslikust taimkattest, kasutatakse põllumajanduslikel eesmärkidel kaks kuni viis aastat, seejärel jäetakse sööti, lastakse jälle seitsmeks kuni kaheteistkümneks aastaks kattuda loodusliku taimkattega ning puhastatakse siis sellest taas 3,7 miljardi tonni liigselt atmosfääri paiskuva CO2 sidumiseks oleks vaja rajada 528 miljonit hektarit kiirekasvulisi troopilisi metsakultuure (10 kordne Hispaania metsade pindala) või 1682 miljonit hektarit uusi boreaalseid metsi (2 kordne Brasiilia pindala). Tegelikult IPCC hinnangul suureneb antropogeenne süsiniku emissioon aastatel 1990-2020 1-2,3 % võrra aastas. Kuna maakasutuse muutused on fossiilsete kütuste põletamise kõrval teiseks Oluliseks inimtekkelise süsinikuheite põhjuseks, on selge, miks nii ÜRO Kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC) kui ka Kyoto protokoll pööravad maakasutuse muutuste jälgimisele,
Karjääride tüübirühma kuuluvad pae-, kruusa-, liiva- ja turbakarjäärid ning puistangud. 144. Loomastik. Eesti loomastik on paljude Maa teiste piirkondadega võrreldes suhteliselt liigivaene. See tuleneb jääajajärgse aja lühidusest ning ala väiksusest ja geograafilisest asendist. Loomastik koosneb sisserännanuist. Ülekaalus on transpalearktilised, holarktilised, Euro-Siberi ja Euroopa boreaalsed liigid. Neile lisaks on üsna palju nemoraalseid ja arktilis- boreaalseid liike, arktilise fauna relikte ja kosmopoliite ning immigrante Ponto-Kaspia faunast. Ohtralt on vee-elulisi ja poolvee-elulisi, avamaistu- ja metsaliike. Eesti punase raamatu (1998) nimekirjades on 489 liiki selgrootuid ja 105 liiki selgroogseid. Eesti veebipõhises punases raamatus (2008) jagunevad loomad ohukategooriatesse järgmiselt: Eesti loodusest hävinuid on kokku 56 liiki, äärmiselt ohustatud on 19 (7 selgrootut ja 12 selgroogset), ohustatud 13 (2 selgrootut ja 11
annaabi.ee 
