ämmaemandad. Egiptuse päritolu jumalanna Isise kummardamine oli Roomas populaarne tavalise rahva ja eeskätt naiste hulgas. Isise kultus oli müsteeriumiusund vaiksete hardushetkedega. Kultuses oli kummardaja ja jumaluse suhe isiklik ja individuaalne. Valitsevad klassid püüdsid aga Rooma ühiskonnas Isise kultuse levikut tõkestada. Luuletajad kujutasid asja tumedates värvides, mistõttu Isise templeid peeti peaaegu bordellideks, kuigi kultus rõhutas pere ühtekuuluvust ja nõudis oma teenritelt siivsust ja puhtust. Keiser Augustus pidas Isise riitusi ,,pornograafilisteks" ning nägi nendes ohtu Rooma moraali alustaladele. Luuletajad pilkasid eriti seda, et naised hoidusid enne pühasid talitusi sugulisest läbikäimisest mehed kaebasid, et neid pandi jumalanna pärast kõvasti proovile. Augustus tühistas Tactituse käsu ehitatada Isise auks tempel ning proovis roomlasi pöörata tagasi Rooma riigi
Nad seisavad tihtilugu täiesti eraldi ning seos eelneva ja järgneva lausega on üpris nõrk. Alliksaare luule võib koosneda ainuüksi teesidest, antiteesidest, keeldudest, käskudest, õpetustest jne. Teos võib kogunisti meenutada lahtist mõttekillustikku. Näiteks mõned lõigud tema loomingust. (Muru, 1987) „Aeg irvitab nagu hambutu ige.“ „Päikese haukumist kostab kõiksuse kõikidest lõikudest.“ „Saatürid annavad saatekirju sanatooriumidesse, mis lahtipakkimisel osutuvad bordellideks.“ „Ainus asi, mida ei saa ära keelata, on keelamine.“ „Enne vabanemist on hea ori olla.“ 1.4. „Aduvik“ Kuna Alliksaare luule on nii kirju, siis võib paiguti seal kohata isegi vestluslõike, tõestuskatseid ning ühepoolseid dialooge. Seda tüüpi tunnuseid võib kohata luuletuses „Kevadine kõnelus“: *** „Pärilikke pahesid on palju.