elusid, värve ja lootust. “Psühholoogia vaatenurgast on tegemist negatiivse mõtlemisega, mida põhjustavad masendavad veendumused, mis algavad näiteks väitega ,,Kogu aeg juhtub midagi halba“, millele järgneb ,,Aga minuga juhtub rohkem kui teistega“ ja lõpevad millegi taolisega nagu ,,See kõik on ilmselt minu süü“.“ (Tomley, 2018). Optimism on aga enesekindlus suhtumises tulevikku ning optimiste iseloomustab üldine ootus, et tulemus osutub tõenäoliselt positiivseks (Boniwell, 2014). Realism aga pole päris pessimism ega optimism, vaid midagi vahepealset. Realism on suhtumine ellu, kus on inimese peamine motivatsioon mõista iseennast ja maailma sellistena, nagu need on, ning seejuures kindlaks jääda väljapeetud ja selgepiirilisele enesehinnangule (Boniwell, 2014). Et mõista, kas oled optimist, realist või pessimist, on võimalik teha palju teste, mida leidub ka internetis, aga kergem on omada eneseanalüüsimise võimet ning selle põhjal teha järeldusi.
Õnn on tähtis kuna see on eneseteostuv ja meeldiv, ta määrab kindlaks kuivõrd mõnus meie elu kogemus võib olla. Elu, milles on tähendus ja väärtus toob inimesele rõõmu, mis omavahel ongi tasuv õnn. Selline elu on parem, kui õnnelik, minimaalselt tähenduslik elu ning elu, milles on tähendus ja väärtus ongi eelistav. Kasutatud allikad: Belliotti, Raymond 2014. The seductions of happiness. The Oxford Handbook of Happiness. David, Susan A., Ilona Boniwell, and Amanda Conley Ayers (toim). Oxford University Press. 291302. Haybron, Daniel 2014. The nature and significance of happiness. The Oxford Handbook of Happiness. David, Susan A., Ilona Boniwell, and Amanda Conley Ayers (toim). Oxford University Press. 303314.
annaabi.ee 
