90 1055 12,0 220 85,9 9,48 3,08 100 890 10,1 165 75,0 11,24 3,35 110 836 9,5 54 32,7 11,96 3,46 Saadud andmete põhjal koostatud graafikud: Koostatud jooniste ja tabeliandmete põhjal vastasin küsimustele: a) Kõige suurem puude väljalangemine puistus on 10-20 aasta vanuse juures. b) I boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt, sest I boniteediklassi kuuluvad kõige kiirema kasvuga puistud. Mida kiirem on kasv seda kiiremini allajäänud puud välja langevad. c) Puude väljalangemine aeglustub järsult vanuses 60-70 aastat. d) Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: · Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Erinevad omadused
Kuusikud I boniteet Kuusikud IV boniteet Joonis 3. Puudevahelise kauguse (puistu hõreduse) muutus sõltuvalt vanusest männiku I ja IV ning kuusiku I ja IV boniteedi põhjal Küsimused ja vastused: a) Millisel vanuseperioodil on puude väljalangemine puistus kõige suurem? Puude väljalangemine puistus on kõige suurem just puistu esimeses kolmandikus joonise 1 järgi. b) Millises boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt? Miks? Väljalangemine toimub intensiivsemalt männiku boniteediklasside puhul, millest intensiivsem on I boniteediklassi väljalangemine, kuna mänd on valgusnõudlikum kui kuusk, seega ka kiirema kasvuga ning varju jäämine mõjub hukutavalt, mistõttu kogu protsess toimubki kiiremini. c) Millal väljalangemine järsult aeglustub
Pagari ümbruses. Paepealseid ehk rähkmuldi võib esineda Mäetaguse kandis. IIILõuna-Eesti valdkond, võtab suure osa lõuna-Eestist, lääne-Eesti madalik jääb välja ja kõrgustikualad jäävad välja. Jaotatakse kolmeks allvaldkonnaks a)Tartu viljandi- võib leida veel karbonaatset moreeni, kuigi kohalik aluspõhi on juba karbonaadivaene, aga põhja poolt on siia kaasa toodud rähkset materjali. Parimad mullad Tartu ja Nõo ümbruses (kuigi siin on rasked mullad), parimad mullad 3-4 boniteediklassis. b)Tõrva-Abja- palju klassikalist kahekihilist lähtekivimit, seega kahkjad mullad, Sakala kõrgustiku piirimaile jääv ala on kühmud ja järsakud ja on suurenenud erodeeritud muldade tähtsus. c)Valga ja Põlva- hästi palju kahekihilist lähtekivimit, suhteliselt toitainetevaesed ja kehvad mullad, huumusvaesed. Kasutamisel vaja lahendada orgaanilise aine probleemid. On vaja teha muldade lupjamist. Lõuna-Eesti valdkond on Üheltpoolt leetunud ja näivleetunud ehk kahkjate
annaabi.ee 
