The microrelief is markedly undulating. Swamp birch forests dominate (55% of the total area), black alder forests (31%) being the next and in the drained areas we can see spruce forests (12%). Mikroreljeef on tugevasti künklik. Sookasemetsad domineerivad (35% kogualast), järgmised on sanglepikud (31%) ning kuivendatud aladel võime näha kuusikuid (12%). The stands belong to the quality classes II to III(IV). Puistud kuuluvad boniteediklassidesse II...III(IV). In the black alder forests the resources per hectare are slightly bigger than those of the birch forests. Sanglepikutes on ressurss hektari kohta veidi suurem kui kaasikutes. The undergrowth is rich in species. Alusmets on liigirikas. The typical species are: bird cherry, guelder rose, black currant and mountain currant, alder buckthorn, willows. Tüüpilised liigid on: toomingas, lodjapuu, mustsõstar ja magesõstar, paakspuu, pajud.
sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Selline vaheldus on majanduslikult vastuvõetav. Oma varjutaluvuse tõttu tungib kuusk ka aladele, kus männikud on tootlikumad ja väärtuslikumad (jänesekapsa-pohla, pohla-jänesekapsa ja mustika-pohla kasvukohatüüp). Kuusk võib vahelduda männiga uuesti pärast metsapõlemist 33. Mis on boniteet? Mida iseloomustab boniteediklass? Kuidas toimub puistute määramine boniteediklassidesse? Puistu boniteet (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Boniteet sõltub peamiselt mullaliigist, veereziimist ja reljeefist
annaabi.ee 
