vahel. Nende eluaegne sõprus ning enamus sellest, mis on teada Vincenti arvamustest ja vaadetest, on kätketud sadadesse aastail 1872–1890 vahetatud kirjadesse: rohkem kui 600 kirja, mille Vincent saatis Theole, ja 40, mille Theo saatis Vincentile. Kuigi paljud kirjad on dateerimata, on kunstiajaloolased siiski suutnud need üldiselt ajalisse järjestusse seada. Esimest korda avaldas van Goghi kirjavahetust Theo lesk Johanna van Gogh-Bonger, tehes seda vastumeelselt, sest ta ei tahtnud, et kunstniku elutragöödia varjutaks tema loomingut. Kuid van Gogh ise luges meeleldi teiste kunstnike elulugusid. 9 LOOMING Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Oma kunstnikutee alguses püüdis Vincent tegelikkust võimalikult täpselt edasi anda.
} konflikt on ühiskonna normaalne seisund } ühiskonna väärtused on kindlaks määratud pigem konflikti kui konsensuse kaudu } ühiskonnas konkureerivad grupid pidevalt omavahel, iga grupi huvi on, et just selle grupi väärtused ja huvid on esindatud ühiskonna institutsioonides. } see konkurents määratleb võimu ühiskonnas. } Nende käes on kõige rohkem võimu, kelle huvid langevad kõige rohkem kokku ühiskonnas kehtivate seadustega. Willem Bonger (1876-1940) } Kuritegu on sotsiaalse, mitte bioloogilise päritoluga. Väljaarvatud mõned erijuhud, asub kuritegevus inimese normaalse käitumise piirides. } Reaktsioon kuriteole on karistus. Karistust haldavad need, kelle käes on poliitiline võim, s.t. riik. } Ükski tegu ei ole oma loomu poolest ebamoraalne või kuritegelik. } Kuritegu on antisotsiaalne akt, mis tekitab kahju nendele, kelle käes on võim. }