kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse kusimusele, kuidas toimub soo maaramine. Kuni 20. sajandini pustitati soo maaramise kohta rida hupoteese ja alles tsutogeneetika arenemisega seostati soo maaramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo maaramise tuupi: 1) epigaamne -sugu maaratakse parast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke. 2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased
kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse küsimusele, kuidas toimub soo määramine. Kuni 20. sajandini püstitati soo määramise kohta rida hüpoteese ja alles tsütogeneetika arenemisega seostati soo määramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. Näit. väike meres elutsev uss Bonellia elutseb tunduvalt suurema emase emakas. Kui vabalt ujuv tõuk kinnitub emase tagakeha külge, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tõttu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ja hakkab viljastama valmivaid munarakke. 17 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased
annaabi.ee 
