Ja nüüd midagi neile, kelle raskuseks on ajalugu, sest seal tuleb erinevaid aastaaegu meelde jätta. Mina olen mõne aasta jooksul leidnud hea süsteemi, mis aitab kerge vaevaga mul meelde jätta neid raskeid aastaarve, mil üks või teine sündmus toimus. Kuidas see süsteem töötab? Kõigepealt mõtlen ma arvudele , mis tekitavad automaatselt assotsiatsioone mingite inimestega . See ei puugi kõigil nii olla, aga vähemalt minu puhul on see nii. Näiteks 07 seostub James Bondiga , sest ta agendinumber on 007 . Arv 10 seostub Dudley Moore'iga (filmi "10" staar) ja 39 seostub "mälumehega " (John Buchani romaanist "Kolmkümmend üheksa istet" . Aga on olemas arve, mis ei tekita sul mingeid assotsiatsioone. Nende arvude meelde jätmiseks tuleb lihtsalt arv seostada mõne tähega. Näiteks igati loogiline on 0 seostada tähega o ning number 2 seostada S- ga. Eks igaüks leiab ise oma süsteemi, kuidas ta need numbrid meelde jätab. Järgmiseks
esimene direktor G. Cassini avastas hiljem tema järgi nimetatud lõhe Saturni rõngas (1675) ning W. Struwe tegi rohkem kui sajand hiljem ettepaneku märkida rõnga osasid tähtedega A ja B. 1837. aastal avastas saksa astronoom J. Encke A-rõngas veel ühe lõhe. 1838. aastal märkas hiljem Neptuuni avastanud J. Galle seespool B-rõngast veel ühte, poolläbipaistvat rõngast. Seda avastust ei pandud eriti tähele, enne kui Cambridge ülikooli astronoom G. Bond koos oma isa W. Bondiga avastasid selle nn C-rõnga uuesti. 1907. aastal avastas Prantsuse amatöörastronoom G. Furnier C-rõngast seespool veel ühe rõnga. D-rõnga olemasolu üle vaieldi, kuni erakordselt hea nägemisega astronoom E. Bernard kinnitas selle olemasolu. Järgmine kord nähti seda rõngast 40 aastat hiljem, tema heledus on vaid kolmandik C-rõnga heledusest, mis omakorda on vaid sajandik B-rõnga heledusest. D-rõngas on tumedam kui Cassini pilu
Cassini avastas hiljem tema järgi nimetatud lõhe Saturni rõngas (1675) ning W. Struwe tegi rohkem kui sajand hiljem ettepaneku märkida rõnga osasid tähtedega A ja B. 1837. aastal avastas saksa astronoom J. Encke A-rõngas veel ühe lõhe. 1838. aastal märkas hiljem Neptuuni avastanud J. Galle seespool B-rõngast veel ühte, poolläbipaistvat rõngast. Seda avastust ei pandud eriti tähele, enne kui Cambridge ülikooli astronoom G. Bond koos oma isa W. Bondiga avastasid selle nn C-rõnga uuesti. 1907. aastal avastas Prantsuse amatöörastronoom G. Furnier C-rõngast seespool veel ühe rõnga. D-rõnga olemasolu üle vaieldi, kuni erakordselt hea nägemisega astronoom E. Bernard kinnitas selle olemasolu. Järgmine kord nähti seda rõngast 40 aastat hiljem, tema heledus on vaid kolmandik C-rõnga heledusest, mis omakorda on vaid sajandik B-rõnga heledusest. D-rõngas
Enne oma praeguse teema juurde jõudmist olin ma peast läbi lasknud mitmed huvitavad sündmused, mis oleksid olnud kindlasti väärilised Ameerika avastamisele, Näiteks olin ma mõelnud võtta: "Kes ja miks ehitas Stonehenge'i?", "Kas Marco Polo oli suur maadeuurija või suur valetaja?", "Kas Eldorado on üksnes müüt?", "Miks "Hindenburg" plahvatas?", "Kas Lee Harvey Oswald tulistas president Kennedyt?" ja valikus oli ka midagi seonduvat James Bondiga. Põhjus, miks valisin praeguse teema, seisnes selles, et ma olin vahetult enne teema väljaütlemist lugenud raamatust "Ajaloo saladused" peatükki "Kas hiinlased jõudsid Uude Maailma enne Christoph Kolumbust?". See peatükk tundus väga huvitav, kuna ma polnudki kuulnud siis hiinlaste kui mereavastajate kohta midagi ja lisaks oli selle teema kohta palju materjali, mitte 3 just seoses hiinlastega, vaid Ameerika avastamisega
annaabi.ee 
