10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva vaatleja jaoks. M=m+5+5 log p (p on tähe aastaparallaks.) Tähtede asukoht ja liikumine ruumis määratakse koordinaatide, parallaksi, omaliikumise ja radiaalkiiruse järgi. Tähtede heledus-kui mõõtmisvahendiks on fotopaat, siis täägitakse fotograafilistest tähesuurustest. Heledust, mille puhul võetakse arvesse kogu tähelt tulev energia, nimetatakse bolomeetriliseks heleduseks. Tähe suurus- suurem tähesuurus vastab nõrgemale tähele. Mille abil kirjeldatakse tähtede värvust-füüsikaliselt saame värvust hinnata, mõõtes tähe heledust erinevates spektripiirkondades ning määrates tähesuuruste erinevused ehk värvusindeksid (erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe) seda tehakse fotomeetri ette paigutatavate valgusfiltrite abil. Levinum on kolmevärvi (UBV) fotomeetria.
võrdne ühikulisse ruuminurka (sterradiaani) kiiratud energiaga: Kordaja võtmisel ühiku definitsiooni sisse on sügav mõte: nüüd saame kaugusel asuvat ühikulist pinda läbiva kiirgusvoo, jagades heleduse pinna kauguse ruuduga (ühte sterradiaani kiiratud valgus jaotub kaugusel ühtlaselt pinnale ). Pinna võimalikku kallet arvestades: kus on langemisnurk (nurk kiirte suuna ja pinnanormaali vahel). Suurust nim. pinna bolomeetriliseks valgustatuseks. Tema ühikuks ongi vatt ruutmeetri kohta. Sama ühik kõlbab veel kiirgava pinna kiirgusvõime ja ruumis asuvat pinda läbiva kiirgusvoo kirjeldamiseks. Nüüd ongi meil käes põhilised suurused ja seosed nende vahel. Jääb üle seletada, mida tähendab indeks ja täiend "bolomeetriline". Õigem oleks öelda "energeetiline" valgustatus, aga ajalooliselt on jäänud viide soojuslikule kiirgusvastuvõtjale - bolomeetrile. Algselt oli
annaabi.ee 
