Andide kõrgus. Andide mullad on suhteliselt noored ja neid mõjutab suur vee ja tuule 11 erosioon, sest suurem osa maast on järskudel kallakutel. Boliiviast Colombiani on mõõdukatel kalletel ja jõgede kallaste ääres põhiliselt puna-, pruun- ja mustmullad. Halvema äravooluga kohtades on päris viljakad läbilaskva liivase horisondiga mullad. Need mullad on majanduslikult kõige olulisemad Boliiviale, Peruule ja Ecuadorile. Suurematel kõrgustel on mullad õhukesed ja kivised. Mõnel pool on vulkaanilisest tuhast mullad. Colombias on liivased kollased ja pruunid mullad nõlvadel ja kuristikel suurte kohviistanduste aluseks. (Andes Mountains, 2016) 4.2.3. Tootmine Põllumajanduses töötab 32% Boliivia, 25-27% Peruu ja Ecuadori, 17% Colombia ja 13% Tšiili rahvastikust. (The World Factbook, 2016) Paljudel nõlvadel on arendatud
tollipunkti kaasa. 5. VAATAMISVÄÄRSUSED 5.1 Titicaca järv Kõige kõrgemal asuv suurte laevade poolt laevatatav järv on Lõuna-Ameerikas asuv Titicaca, mis asub enam kui 3,8 km kõrgusel merepinnast ja on peaaegu 8400 km2 suur. Titicaca järv asub Boliivia ja Peruu piiril Andides Altiplano tasandiku põhjaosas. Järve läänepoolne osa kuulub Peruule ja idapoolne osa Boliiviale. Järve suurim pikkus on 190 km ja suurim laius 80 km. Tegemist on pindalalt Lõuna-Ameerika suurima järvega. Suurim sügavus on 281 m. Kuna järv on väga sopiline, on tema kaldajoone pikkus pindalaga võrreldes vägagi suur – 1125 km. Titicaca järves on enam kui 40 saart. Osa saartest on looduslikud, kuid osa tehissaared. Titicaca järv asub merepinnast enam kui 3,8 km kõrgusel. See on maailmas kõige kõrgeimal asuv järv, millel toimuvad regulaarsed kommertslaevareisid