Suurt huvi tundsid sakslased Lõuna-Ameerika rikkalike toorainetevarude vastu. Esimese maailmasõja mõjul arenes ka Ladina-Ameerika majandus. Tõusid väljaveokaupade ja tooraine hinnad. Arenes omamaine tööstus. Ent seos maailmamajandusega jäi endiselt ühekülgseks ja see süvenes veelgi. Nende riikide väljaveoartikliks oli kas mõni kindel põllumajandussaadus (Argentiinal liha ja teravili, Brasiilial ja Kolumbial kohv, Kuubal suhkur) või maavara ( Tsiilil vask, Boliivial tina, Venezuelal nafta). Majanduse sellise ühekülgsuse tõttu andis 1929.-1933. aasta ülemaailmne majanduskriis Ladina-Ameerika riikidele eriti ränki hoope. Kui maailmaturu nõudlus väljaveoartikli järgi kahanes, vähenesid riigi sissetulekud. Majanduskriis vapustas Ladina-Ameerika niigi ebakindlat poliitilist korraldust. Sagenesid rahvarahutused ja sõjaväelised riigipöörded. 1920. aastatel olid Ameerika-Ühendriigid jätkanud Kesk-Ameerikas "suure kaika"
a K. Pätsi kehtestatud "vaikiv ajastu". Sel ajal oli Euroopas üldse viis demokraatiat: Soome (teatud mööndustega), Rootsi, Shveits, Iirimaa, Suurbritannia. Iseloomustab vähem arenenud riike, näiteks enamik SRÜ riike nagu Venemaa, Usbekistan, Kõrgõstan, Kasahstan, Valgevene, Aserbaidzaan, Tadzikistan, veel hulk Kolmanda Maailma, st Aafrika (Zimbabwe, Uganda, Sudaan jt), Aasia ja vähem Lõuna-Ameerika riike, eriti on avalikkuse tähelepanu Hugo Chavezi Venezuelal ja Evo Moralezi Boliivial nende sõpruse tõttu Fidel Castroga. Ka Liibüas ja Süürias toimuvat on rohkem kajastatud. Osa diktatuuridest on hädas ka kodusõdadega: Nigeeria, Alzeeria, Djibouti, Sudaan, Kongo DV, Rwanda. Totalitarism Kesksel kohal on ideoloogia (näiteks kommunism, fasism, natsionaalsotsialism, äärmuslik islam). Selle ülimuslikkust näitab massiline propaganda ja ajupesu. Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli
annaabi.ee 
