töötada kohtades, mis asuvad väljaspool kodu ning kõige peamine, nad võivad töötada niikaua kuni nad seda ise soovivad. Islami kultuur näeb naist, vallalist või abielus, kui indiviidi, kellel on omad õigused, sealhulgas õigus omada ja jagada oma vara ja sissetulekut ilma kellegilt selleks luba saamata. Raha, mille mosleminaine teenib, on täielikult tema oma. Selle rahaga võib ta teha ükskõik mida, kõike, mida ta vaid soovib. Palju boleemikat tekitab naiste sõiduõigus. Koraani sõnul pole naisel keelatud juhtida autot, samuti pole tal keelatud sõita autos ilma oma abikaasata. Erinevate islamiriikide traditsioonid ja arusaamad võivad aga varieeruda. Saudi-Araabias ja Afganistanis on seadusega keelatud naisel istumast autorooli ning olla autos kellegi muuga peale oma abikaasa. 11 Olenevalt islamimaast on märgata mitmeid erinevusi
,,Struktuurid I" (1952), mis on miniatuuride kogumik ja on kirjutatud kahele klaverile." ,,Struktuurid I" aluseks on 12-heliseeria. Boulez teeb sellest tööst 11 võimalikku ümberpositsiooni. Helilooja teeb tabeleid, mis moodustavad 12x12 maatriks, tähistades nooteesimese klaveri partii aluseks. Sellest teeb Boulez inversiooni ehk peegelkuju, mis on teise klaveri partii aluseks. "Struktuurid II" ilmus 1961". Muu looming *,,Struktuurid I" tekitas palju boleemikat, sest seda teost on raske esitada. *"Haamer ilma meistrita" (1955) kontraaldile ja kuuele instrumendile. See on tippteos, mis sai kiiresti maailmakuulsuse. See 3-osaline teos on natukene vähem ranges 12-helitehnikas. *Boulez katsetas 50-ndate II poolel ja 60-ndate alguses aleatoorikat, nt ,,Pli selon pli" (sopranile + orkestrile)löökpillide suur osatähtsus ning muusikas esineb poeedi portree. *Löökpillid esinevad ka Bpulezi teoses ,,Eclat/Multipes" (löökpillide ansambile + orkestrile).
ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002) Hakati rakendama rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele